Jäätmeveo korraldus ja vedajad
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmemahuti suurusest ja tühjendussagedusest. Sobiva suurusega mahuti ning veosageduse jäätmete üleandmiseks valib jäätmevaldaja, lähtudes sellest, kui palju vastavaid jäätmeid kahe veopäeva vahelisel ajal tekib.
Segaolmejäätmete äravedu ei saa toimuda harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul; Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus vähemalt üks kord 4 nädala jooksul (harvemini juhul, kui kinnistul on nõutetekohane komposter või toimub biojäätmete äravedu, kuid vähemalt üks kord 12 nädala jooksul). Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud neli jäätmeliiki: segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber ja pakendijäätmed.
Lääne-Saaremaa
- Talli tn 4, Kuressaare
- +372 453 1603
- [email protected]
Avatud E–R kell 8–17
Ida-Saaremaa
- Talli tn 4, Kuressaare
- +372 453 1603
- [email protected]
Avatud E–R kell 8–17
Jäätmeveo vabastus
Jäätmeveo vabastuse taotlemine
Korraldatud jäätmeveost saab vallavalitsuselt taotleda aastaringse või perioodilise vabastuse kuni kolmeks järjestikuseks aastaks, kuid seda vaid juhul, kui on veendumus, et kinnistul ei elata ja seda ei kasutata – selleks tuleb esitada erandkorras vabastamise taotlus (aastaringse vabastuse taotluse korral koos elektri tarbimisteatisega) iseteenindusportaalis või digitaalselt allkirjastatuna (docx) aadressile [email protected].
Ühise jäätmemahuti kasutamise kokkuleppe taotlemine
Segaolmejäätmete vedu ei pea kinnistult toimuma, kui tekkivad jäätmed viiakse vallavalitsuselt saadud kokkuleppe alusel teisel Saaremaa valla kinnistul (näiteks põhielukohas või naaberkinnistul) asuvasse jäätmemahutisse. Selleks tuleb esitada vallavalitusele ühise jäätmemahuti taotlus iseteenindusportaalis või digitaalselt allkirjastatuna (docx) aadressile [email protected]. Ühise jäätmemahuti taotlemisel on oluline, et taotluse allkirjastab lisaks taotlejale ka jäätmevaldaja (kinnistu omanik, korteriühistu esindusõigust omav isik), kelle konteinerit jäätmete üleandmiseks kasutatakse.
Biojäätmete kompostimisest teavitamine
Biojäätmed (köögi- ja sööklajäätmed) tuleb soovitavalt kompostida kinnistul kohapeal. Kui kinnistul kohapeal kompostimist ei toimu, tuleb biojäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Kui kompostid köögi- ja sööklajäätmed nõuetekohaselt omal kinnistul ning ei soovi liituda biojäätmete veoga, tuleb teavitada sellest vallavalitsust iseteeninduses (juhend) või esita digitaalselt allkirjastatud taotlus (docx) aadressile [email protected]. Kuressaare linnas ja Saaremaa valla alevikes (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) tuleb köögi- ja sööklajäätmete kompostimisest teavitamise taotluse juurde lisada ka kasutusel olevast pealt ja külgedelt kinnisest kompostrist foto.
Korraldatud jäätmeveo jäätmeliigid
Segaolmejäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (va vabastatud ja ühismahutit kasutavad kinnistud). Äravedu toimub:
- Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus sagedusega kaks korda nädalas kuni üks kord nelja nädala jooksul;
- ülejäänud Saaremaa valla territooriumil sagedusega üks kord kahe nädala jooksul kuni üks kord 12 nädala jooksul;
- Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus sagedusega kuni üks kord 12 nädala jooksul, kui kinnistul tekkivate biojäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 28 kohaselt või toimub biojäätmete äravedu ning vallavalitsus on jäätmevaldajale iseteeninduses või paberkandjal (docx) esitatud taotluse alusel võimaldanud harvemat jäätmevedu;
- mitte sagedamini kui üks kord nelja nädala jooksul, kui segaolmejäätmete üleandmiseks kasutatakse jäätmekotti. Kui jäätmevaldajal tekib nelja nädala jooksul rohkem segaolmejäätmeid, tuleb jäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit.
Biojäätmete üleandmine on uuel korraldatud jäätmeveoperioodil kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele (v.a kui kõiki tekkivaid biojäätmeid – k.a köögi- ja sööklajäätmed – kompostitakse kinnistul kohapeal ning esitatud on vastav taotlus). Äraveotasu on 20% segaolmejäätmete hinnast.
Kui biojäätmeid ei ole oma kinnistul nõuetekohaselt võimalik kompostida, peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks ja jäätmevedajale üle andmiseks vastav konteiner. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete konteinerisse võib biojäätmeid paigutada lahtiselt, pakitud paberist kottidesse või täielikult biolagunevatesse kottidesse. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud paberkotiga või täielikult biolaguneva kotiga. Biojäätmete konteineri äravedu toimub sagedusega kaks korda nädalas kuni üks kord nelja nädala jooksul.
Kuressaare linnas ja Saaremaa valla alevikes (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) tuleb köögi- ja sööklajäätmed kompostida pealt ja külgedelt kinnises kompostris.
Ülejäänud Saaremaa valla territooriumil võib köögi- ja sööklajäätmed kompostida nii kompostris kui ka kompostiaunas.
Kompostimiskoht peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust ning väljaspool sanitaarkaitseala. Kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuv, haisev, prügine, taimehaigusi levitav, keskkonnale ja tervisele ohtlik ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoht tuleb selle omanikul likvideerida. Kinnistutel, kus kompostitakse köögi- ja sööklajäätmed nõuetekohaselt ning kus ei soovita liituda biojäätmete veoga, peab sellest teada andma vallavalitsusele. Taotlusi saab esitada iseteeninduses (juhend) ja paberkandjal (docx).
Vanapaberi ehk paberi- ja kartongjäätmete üleandmine on kohustuslik korteriühistutele ning vallavalitsusele ja selle hallatavatele asutustele. Ülejäänud jäätmevaldajatel on võimalik vanapaberi üleandmine vabatahtliku lisateenusena. Äraveotasu on 20% segaolmejäätmete hinnast. Äravedu toimub:
korteriühistutelt, vallavalitsuse hoonetest linnas ja valla teenuskeskustest ning selle hallatavatest asutustest sagedusega üks kord nädalas kuni üks kord aastas;
teistelt kinnistutelt jäätmevaldaja soovil vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord nädalas.
Pakendijäätmete üleandmine on korraldatud jäätmeveo raames võimalik vabatahtliku lisateenusena. Äraveotasu on 20% segaolmejäätmete hinnast. Võimalik veosagedus on üks kord nädalas kuni üks kord 12 nädala jooksul. Soovitame võimalusel eelistada pigem suuremat mahutit ning harvemat veosagedust.
-
Lisaks korraldatud jäätmeveo raames toimuvale pakendi kogumisele on võimalik Kuressaare linnas ja Kudjape alevikus kollase jäätmekoti teenust kasutada neil klientidel, kes on liitunud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni ([email protected], +372 640 3240) teenusega.
-
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ([email protected], tel +372 5300 0011) ja OÜ Eesti Pakendiringlus ([email protected], tel +372 633 9240) on tasuta kohtkogumise teenuse osutamise Kuressaare ja Kudjape piirkonnas lõpetanud ning suunanud oma kliendid kasutama korraldatud jäätmeveoga seotud pakendi kodust üleandmise teenust või avalikuks kasutamiseks mõeldud konteineriparki.
Korraldatud jäätmeveo raames pakendi üleandmisel on eelistatud pakendikonteineri kasutamine. Konteinerit on võimalik rentida jäätmeveo teenust osutavalt ettevõttelt, jäätmekonteinerite müügiga tegelevad nii suuremad tööstuskaupu müüvad kauplused kui ka jäätmeveoettevõtted.
Väiksemate koguste üleandmiseks on võimalik kasutada ka 150 L läbipaistvat pakendikotti. Soovi korral võib kasutada mitut kotti.
- Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taara vastuvõtupunkti.
- Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete. Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks sealjuures olla läbipaistev. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad (tilgatud) ja võimaluse korral kokku pressitud.
- Kui pakendikotis või konteineris on valed jäätmed või see on välja panemata (puudub ligipääs), tuleb maksta tühisõidutasu olenemata mahuti suurusest. Valede jäätmetega mahuti võib jäätmevedaja jätta ka tühjendamata või rakendada selle tühjendamise eest kõrgemat tasu.
Ivar Ansper
Ringmajanduse ja jäätmehoolduse nõunik
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tartu Ülikool, geograafia (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Merili Pahapill
Jäätmehoolduse peaspetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tallinna Teeninduskool, müügiesindaja (kutsekeskharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Viimati uuendatud 05.06.2026
