Saaremaa vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja need tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul. Jäätmeveost ei ole võimalik vabastust anda põhjusel, et inimene viib oma olmejäätmed ise jäätmejaama. Kinnistu saab vabastada jäätmeveost vaid juhul, kui on tõendatud, et kinnistu pole kasutuses. Kui kinnistu on kasutuses teatud kuudel (näiteks suvel) ja muul ajal mitte, siis saab vabastuse anda nendeks kuudeks, mil kinnistut ei kasutata. Selleks tuleb esitada erandkorras vabastamise taotlus (docx) (koos elektri tarbimisteatisega).
Kui kinnistu on siiski aastaringselt kasutuses, siis jäätmeveost vabastust anda ei saa. Küll aga võib teha koostööd näiteks naabriga, leppides omavahel kokku kasutada jäätmete üleandmiseks ühist konteinerit. Sellisel juhul toimub prügivedu ainult ühelt kinnistult. Ühismahuti kasutamise korral tuleb esitada vastav taotlus (docx).
Kui biolagunevate köögijäätmete kompostimiseks on kinnistul olemas kinnine komposter, siis on võimalik taotleda kas iseteeninduses või paberkandjal (docx) ka Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus harvemat prügivedu (üks kord 12 nädala jooksul).
Biojäätmete üleandmine on uuel korraldatud jäätmeveoperioodil kohustuslik kõikidelt kinnistutelt. Biojäätmete veoga ei pea liituma kinnistud, kus toimub kõikide biojäätmete kohtkompostimine vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 28-le. Kinnistud, kes ei soovi liituda biojäätmete veoga ning kompostivad köögi- ja sööklajäätmed nõuetekohaselt enda kinnistul, peavad sellest teada andma vallavalitsusele, esitades taotluse iseteeninduses või paberkandjal (docx), samuti saates kirja aadressile [email protected]. Kuna Kuressaare linnas ja Saaremaa valla alevikes (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) on nõutud köögi- ja sööklajäätmete kompostimine pealt ja külgedelt kinnises kompostris, siis alevikus või linnas asuva kinnistu kohta avaldust esitades tuleb sellel lisada ka pilt kompostrist. Ülejäänud kinnistute puhul fotot ei nõuta.
Kui kõiki biojäätmeid enda kinnistul kompostitakse või toimub biojäätmete äravedu kinnistutelt, võivad Kuressaare linnas ja Orissaare alevikus paiknevad kinnistud taotleda harvemat olmejäätmete vedu iseteeninduses või paberkandjal (docx).
Üksikute korteritega eraldi jäätmeveolepinguid ei tehta. Jäätmeseaduse järgi liidetakse korteriühistu olemasolul see korraldatud jäätmeveoga ja kehtivad korteriühistu prügiveotingimused. Prügiveoarve tuleb ühistule, mille liikmed ise vastavalt kokkuleppele omavahel ära jagavad. Tähtis on teavitada jäätmevedajat, kes on ühistu kontaktisik (lepib vedajaga kokku teenuse tingimused) ja millisele kontaktadressile vedaja arve saadab.
Korteriühistule on kohustuslikud 3 konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed ja vanapaber. Pakendikonteiner on vabatahtlik.
Segaolmekonteinereid võib ühistul lepingus olla mitu, st vedajat võib teavitada, et kasutusel on jätkuvalt olemasolevad segaolmejäätmete konteinerid. Samas võib ühistu otsustada, et üks konteineritest võetakse kasutusele segaolmejäätmeteks, teine vanapaberi kogumiseks ja kolmas biojäätmeteks. Sel juhul pole uusi konteinereid vaja osta.
Biojäätmete konteiner on kohustuslik, kui ühistul või erakinnistul puudub komposter biojäätmete kompostimiseks. Kuressaare linna ja Saaremaa alevike (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) kinnistutel peab komposter olema kinnine, et linnud ja loomad ei pääseks toidujäätmetele ligi. Kompostri võib osta poest või ise ehitada. Biojäätmeid ei ole enam lubatud panna segaolmejäätmete hulka. Kui seda on tehtud, võib vedaja esitada kahekordse arve. Jäätmevedaja tühjendab biokonteinerit vastavalt veograafikule, kuni on vallalt saanud teate kompostimise kohta.
Vanapaberi tühjendus võib toimuda vastavalt vajadusele (tellimisel) vähemalt kord aastas, sellest tuleb teada anda jäätmevedajale. Kuni vedajat pole teavitatud, toimub konteineri tühjendus vastavalt veograafikule. Kui konteinerit pole välja pandud, toimuvad tühisõidud ja vedajal on õigus esitada ka tühisõiduarve.
Vanapaberi konteiner on mõeldud ajalehtede, ajakirjade, reklaamlehtede, (kõvade kaanteta) vanade raamatute, kontoripaberi jms kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Vanapaberit võib jätkuvalt kasutada tulehakatuseks, kuid seda pliidi all või lõkkes hävitada ei ole mõtet. Vanapaber ei käi ka avalikesse sinistesse papp-pakendikonteineritesse.
Vanapaberi äravedu on segaolmejäätmete üleandmise hinnast 10% (nt kui 240-liitrise segaolmejäätmete konteineri tühjendustasu on 7,18 eurot, siis samas mahus vanapaberi konteineri tühjendustasu on 0,72 eurot).
Vanapaberist uute toodete valmistamine on suhteliselt lihtne ja seda tehakse ka Eestis (nt munakarbid, kontoritarbed, WC-paber). Sellest tulenevalt peavad kõik korteriühistud kasutama ka vanapaberi konteineri sõltumata korterite arvust majas või ahjude olemasolust. Vanapaberi konteiner võiks olla sinist värvi, mis tähistab vanapaberit – on väiksem tõenäosus, et mõni kortermaja elanikest paneb konteinerisse valed jäätmed. Sinise konteineri saab osta või rentida näiteks oma piirkonna jäätmevedajalt. Vanapaberi konteineri tühjendamine võib siiski toimuda vastavalt vajadusele, st jäätmevedaja saadetud vanapaberi veograafiku saab tühistada ja leppida kokku, et edaspidi toimub vanapaberi konteineri tühjendus tellimise peale.
Korraldatud jäätmeveoga liidetakse kõik hoonestatud kinnistud. Kui kinnistu pole aastaringselt või perioodiliselt kasutuses, saab omanik või valdaja taotleda jäätmeveost vabastamist (docx). Tõendina tuleb esitada ka elektri tarbimisteatis. Kui kinnistu on kasutuses, ei ole võimalik vabastust anda.
Kui jäätmeveok ei pääse kinnistule juurdepääsutee kehva seisu tõttu, siis tuleks viia jäätmekott või konteiner lähimasse võimalikku peatuskohta (näiteks tee äärde). Teine võimalus on kasutada näiteks naabriga vastastikusel kokkuleppel ühismahutit – sellisel juhul tuleb saata vallale ühise jäätmemahuti taotlus (docx) ning ühiskasutus kantakse jäätmevaldajate registrisse. Sellest teavitatakse ka jäätmevedajat, et kinnistule pole prügivedu vaja teha, kuna kasutatakse teisel kinnistul asuvat mahutit.
Võlgnevuse ja probleemide tekkimise korral tuleks esimesel võimalusel ühendust võtta jäätmeveo korraldajaga, kellel on ülevaade võlgnevuse suurusest, maksetähtaegadest jms arvega seonduvast. Kui klient on jäänud võlgu, on jäätmeveo korraldajal õigus pöörduda kohtuväliste võlgade sissenõudmise ehk inkassoteenust osutava ettevõtte poole. Võla loovutamine on lubatud võlaõigusseadusest tulenevalt sõltumata võlgniku nõusolekust. Inkassofirmal ei ole võrreldes võlausaldajaga / jäätmeveo korraldajaga rohkem õigusi, st inkassofirmal ei ole ilma kohtuotsuseta võimalik võlgnikult (kliendilt) võlga jõuga sisse nõuda või tema vara võla katteks realiseerida. Seaduse kohaselt on inkassoteenust pakkuval ettevõttel õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Jäätmeveo korraldajal on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda ka kohtusse ja jõustunud kohtuotsuse olemasolul kohtutäituri poole.
Ivar Ansper
Ringmajanduse ja jäätmehoolduse nõunik
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tartu Ülikool, geograafia (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Merili Pahapill
Jäätmehoolduse peaspetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Tallinna Teeninduskool, müügiesindaja (kutsekeskharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Viimati uuendatud 12.09.2024
