Puur- ja salvkaevud
Puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastamiseks tuleb iseteeninduskeskkonnas esitada vallavalitsusele puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus (docx) ja planeeritava asukoha skeem (näidis).
Puurkaevu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kõiki olemasolevaid reostusallikaid (sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms) – sh neid, mis asuvad vahetus läheduses paikneval naaberkinnistul. Vallavalitsus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringutega, valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ning vee-ettevõtja olemasolevate teeninduspiirkondadega.
Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest alates. Kui puurkaevu asukoha kooskõlastamisest on möödunud üle 2 aasta või on muutunud ümbritsevad keskkonnatingimused, on soovitav pöörduda vallavalitsuse keskkonnaosakonna poole, selgitamaks, kas on vajalik uue puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine.
Kui vallavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu asukoha kooskõlastuse, saab taotleja tellida puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.
Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitisregistrisse, tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud. Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitisregistri toimingud (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) teostab ja vastavad kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.
Ehitusregistrisse riigilõivukohustuslikku taotlust sisestades suunab register taotluse esitaja otse lõivu maksma. Kui isik või ettevõte ei soovi riigilõivu tasuda ehitisregistrisse ehitusloa taotlust esitades, palume riigilõivu kanda Saaremaa Vallavalitsusele (selgitusse märkida maaüksuse aadress ja märge, mille eest riigilõiv tasutakse).
Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus ehitusloa väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks, millega saab tutvuda ehitisregistris.
Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.
Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsuse läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).
Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.
Kasutusteatise esitamisel riigilõivu tasuma ei pea; kasutusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.
Puurkaevude või -aukude ümberehitus või rekonstrueerimine võib olla lahenduseks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.
Puurkaevude ümberehitamisel on erineva tootlikkusega puurkaevude puhul asjaajamise kord mõnevõrra erinev. Üldjoontes on puurkaevu ümberehitusega seotud asjaajamine siiski sarnane rajamisega seotud korraga:
1. Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
2. Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa või -teatise taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.
- Kui rekonstrueeritakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis.
- Kui rekonstrueeritakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus. Ehitusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.
3. Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud teatise või taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus edasiste lubade väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus vajaliku loa, millega saab tutvuda ehitisregistris.
4. Puurkaevu või -augu rekonstrueerimist kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.
5. Edasine protsess sõltub puurkaevu või -augu kasutuse mahust:
- Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).
- Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.
- Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³ ööpäevas, on lähtuvalt veeseadusest tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab keskkonnaamet.
Puurkaevude rajamist ning nende üle arvestuse pidamist reguleerivad õiguslikud alused on aastatega muutunud, millega seoses ei pruugi kajastuda kõikide puurkaevude andmed korrektselt ehitisregistris. Puurkaevude üle peab arvestust keskkonnaagentuur ning andmed on leitavad keskkonnaregistrist. Levinumad puurkaevude registriandmetega seotud vead ja võimalused nende lahendamiseks on:
- Puurkaevu registrijärgne asukoht on vale. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada taotlus asukoha parandamiseks koos õigete koordinaatidega keskkonnaagentuurile aadressil [email protected] (teksti näide lingile vajutades).
- Ekslikult on puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala, kuid tegelikult lähtuvalt veeseadusest võib puurkaevule moodustada hooldusala suurusega 10 m või on puurkaevule projekti järgi määratud teistsugune sanitaarkaitseala. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus (võimalusel koos kaevu ehitusprojekti või kaevu passiga) keskkonnaagentuurile aadressil [email protected] (teksti näide lingile vajutades).
- Olemasoleva kaevu andmed ei kajastu keskkonnaregistris ning selle rajamise kohta puudub olemasolev dokumentatsioon. Kaevu on võimalik registrisse kanda läbi puurkaevu rekonstrueerimise protsessi.
Kasutusest väljajääv puurkaev või -auk tuleb põhjavee edaspidise saastamise vältimiseks nõuetekohaselt konserveerida (sealjuures kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda). Konserveerimisest tuleb (maa)omanikul või valdajal teavitada vallavalitsust ja keskkonnaametit kirjalikult 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu konserveerimise päevast alates. Konserveeritud puurkaevu või -augu kohta teeb keskkonnaamet keskkonnaregistris vastava märke.
Kui konserveeritud puurkaev soovitakse taas kasutusele võtta, korraldab puurkaevu omanik või valdaja eelnevalt selle puhastuspumpamise ja veeproovide võtmise. Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele võtmist tuleb ka kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras.
Salvkaevude rajamisel ja ümberehitamisel esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Enne salvkaevu rajamist ja ümberehitamist peab tööde teostaja tutvuma salvkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Rajatav salvkaev peab vastama teatavatele nõuetele.
Salvkaevude kasutusele võtmiseks pärast rajamist ja ümberehitamist esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormiga. Vallavalitsus esitab ehitisregistris keskkonnaametile rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kontrollib, sisestab ja registreerib andmed keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul andmete esitamisest.
Kaevu omanik on lähtuvalt ehitusseadustikule kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud salvkaevu, puurkaevu või -augu.
Kaevu lammutamiseks tuleb vallavalitsusele esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis (ja nõuetekohane ehitusprojekt puurkaevu lammutamiseks, millele esitatud nõuetega saab tutvuda siin). Vallavalitsus esitab ehitusteatise koos ehitusprojektiga kooskõlastamiseks keskkonnaametile.
Kaevu lammutanud isik esitab vallavalitsusele lammutamise teatise (ja puurkaevu või -augu lammutamise aluseks olnud projekti). Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.
Vallavalitsus teavitab seejärel lammutamisest keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitisregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse ehitisregistris vastav märge. Keskkonnaamet korraldab kaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse keskkonnaregistris vastav märge.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon tiheasustuses või reovee kohtkäitlus hajaasustuses
Saaremaa vallavolikogu määras 26.03.2026 otsusega nr. 1-3/36 Saaremaa vallas tähtajatult vee-ettevõtjaks aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk ning kehtestas ettevõtte tegevuspiirkonnaks vee-ettevõtja omandis olevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid, mille kaudu ettevõtja osutab veeteenust olemasolevatel reoveekogumisaladel ja asulates. Samas tunnistas kehtetuks 10 seni kehtinud otsust vee-ettevõtja määramise kohta.
AS Kuressaare Veevärk on Saaremaa suurim ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja, kes väljastab liitumistingimusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks piirkondades, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitatud või ehitamisel. Saaremaa valla territooriumile jääb 22 kinnitatud reoveekogumisala.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Ülevaate olemasolevatest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas planeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikest saab valla veemajanduse kaardirakendusest.
Teenuste hinnakirja leiab Kuressaare Veevärgi kodulehelt. Veevärgi ööpäevaringne rikketelefon on +372 524 0868.
Reoveesüsteemide rajamine on ehitustegevus, mille teostamisel on vaja esitada alljärgnevad ehituslikud taotlused:
-
Üksikmajapidamist teenindava omapuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kohase projektilahendusega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Omapuhasti rajamine tuleb dokumenteerida ning selle valmimisel esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete sertifikaadid või vastavussertifikaadid, geodeetiline teostusmõõdistus ja süsteemi hooldus/kasutusjuhend. Kui omapuhasti rajamistööd on jäetud dokumenteerimata, tuleb kasutusteatise juurde lisada pädeva isiku poolt koostatud ehitusseadustiku kohane audit, mida põhjendatud juhul võib asendada veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas ehitus-või projekteerimisalast pädevust omava isiku poolt antud hinnang omapuhasti nõuetele vastavuse kohta.
-
Reovee kogumismahuti paigaldamiseks tuleb esitada ehitisregistris ehitusteatis koos mahuti asukoha ja andmetega, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Kui reovee kogumismahuti rajatakse koos kanalisatsioonitorustikuga, esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti kasutuselevõtuks tuleb esitada ehitisregistris kaetud tööde akt fotodega, mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid ning info asukoha kohta. Kui projekti raames on rajatud ehitusprojekti alusel kanalisatsioonitorustik, on vajalik täiendavalt teostusmõõdistuse esitamine koos kasutusteatisega. Kui reovee kogumismahuti paigaldustööd on dokumenteerimata, saab reovee kogumismahuti ning sellega ühendatud reoveetorustiku nõuetele vastavust ja lekkekindlust tõendada vee- ja kanalisatsiooni valdkonnas projekteerija või ehitaja pädevust omava isiku poolt koostatud ja allkirjastatud ülevaatus- ja hindamisakti (näidis) alusel, mis muuhulgas annab ülevaate paigaldatud mahuti omadustest, seisundist, süsteemi lekkekindluse testi tulemustest ning hindab selle nõuetele vastavust, korduskontrolli vajadust ja eluiga.
-
Kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks või rekonstrueerimiseks tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga, välja arvatud juhul, kui nimetatud tööde kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba. Nende kasutuselevõtuks tuleb esitada ehitisregistris kasutusteatis, millele on lisatud tööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt, kaetud tööde akt fotodega, paigaldatud toodete ning seadmete vastavussertifikaadid ja geodeetiline teostusmõõdistus.
Reovee kogumismahuti või omapuhasti
Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades tuleb arvestada järgnevaga:
-
Tagatud peab olema reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Reovee kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m arvates väliskontuurist) kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 5 m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10 m raadiusega hooldusalaga kaevu lähedusse peab tagama minimaalselt 10 m vahekaugus nende kahe objekti vahel.
-
Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
-
Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.
-
Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Mõistlik on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi.
Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb arvestada järgnevaga:
-
Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (suunamine veekogusse või immutamine pinnasesse). Ööpäevas üle 1 m³ heitvee veekogusse juhtimisel on soovitav eelnevalt ühendust võtta Keskkonnaametiga. Kui tekkiv heitvee kogus ei ületa ööpäevas 1 m³, annab info heitvee veekogusse juhtimise võimaluste üle vallavalitsuse keskkonnaosakond. Maaparandussüsteemi eesvoolu veekogusse juhtimisel on vaja see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
-
Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kehtestatud tingimustel veeloa olemasolul (väljastab Keskkonnaamet pärast süsteemi valmimist). Veeluba väljastatakse juhul, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1 m³ ööpäevas, veeloa väljastab Keskkonnaamet pärast reoveekäitlussüsteemi valmimist. Kehtiva veeseaduse alusel on lubatud heitvett veekogusse juhtida 50 m kaugusel kaevu sanitaarkaitseala välispiirist. Täiendavat vahekauguse nõuet hooldusalaga kaevude osas kehtestatud ei ole, kuid Keskkonnaministeerium on teinud käesolevaga täiendavalt ettepaneku kehtestada ka hooldusalaga kaevude puhul veekogusse juhtimise osas täiendavalt analoogne nõue (hooldusalaga kaevu ja veekogusse juhtimise punkti vahel võib hakata tulevikus täiendavalt kehtima 60 m vahekauguse nõue, millega tuleb arvestada juhul, kui süsteemi rajamine jääb kaugemasse tulevikku).
-
Kui suublaks on pinnas, tuleb määrata maa põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria (kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud). Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m³ ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveealal võib immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett (hallvesi) kuni 5 m³ ööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reostust. Keskmiselt, suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjaveealadel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud (septiku läbinud) heitvett kuni 5 m³ ning kuni 50 m³ ööpäevas bioloogilist puhastatud heitvett (põhjavee kaitstuse kaart, kaardirakendus). Silmas tuleb täiendavalt pidada, et reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja sõltumata põhjavee kaitstusest juhtida eelnevalt bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse (pinnas/veekogu). Üldjuhul ei ületa ühe majapidamise ööpäevane heitvee kogus 5 m³.
-
Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.
-
Tagada, et imbsüsteemi kuja (50 m) ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusalaga (10 m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud, sõltumata sellest, kas need on Keskkonnaregistrisse kantud või mitte.
-
Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik ning reoveesüsteemiga kaasnev kitsendus ulatub naaberkatastriüksusele, on vaja süsteemi ehitusprojektile kooskõlastada kirjalikult kinnistu omaniku poolt (nt imbsüsteemi 50 m kuja kaevu asukoha või kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala suhtes seab naaberüksusele puurkaevu rajamisel kitsenduse).
-
Puhasti kavandada elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik või muu pealt kinnine mahuti elamust vähemalt 5 m kaugusele.
-
Tagada, et puhasti jääb elamust valdavate tuulte suhtes allatuult (v.a kinnised süsteemid).
-
Tagada, et puhasti jääb kaevu(de) ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
-
Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kaitsmata, nõrgalt kaitstud või perioodiliselt liigniisketel aladel tuleb immutus nõude täitmiseks reeglina rajada tõstetud peenrasse.
-
Imbsüsteemi kavandamisel eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi. Hajutatud pinnasesse immutamiseks eelistada kiirtega lahendust, mis tagab ühtlasema ja hajusama imbumise. Imbkaevu saab lugeda sobilikuks lahenduseks näiteks sademevee pinnasesse immutamisel või hallvee pinnasesse immutamisel pärast mehhaanilist puhastust nõrgalt, keskmiselt, suhteliselt ja hästi kaitstud põhjaveega piirkondades.
-
Arvestada ka muude maaüksust puudutavate piirangute ja kitsendustega (maantee- ja liinikaitsevööndid, kaitsealused loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid, maaparandussüsteemid jm).
-
Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega. Lahendus, mis töötab alalise elamu puhul, ei pruugi sobida suvamajale või ajuti/periooditi kasutatavale majapidamisele või väga suurtele reovee vooluhulkade muutustele (nt alaliselt 1–2 inimest, periooditi aga kuni 20). Reeglina ei ole võimalik tagada biopuhasti töökindlust tingimustes, kus reoveeteke on hooajaline (nt ainult suveperiood) või väga ebaühtlane: sellistel juhtudel tuleb eelistada alternatiivseid reovee kohtkäitlusviise (reovee kogumismahuti, kompostkäimla vms).
-
Omapuhasti vajab sõltuvalt tehnilisest lahendusest ja kasutusintensiivsusest tühjendamist üks kuni kaks korda aastas, seega peab puhasti mahutitele olema tagatud juurdepääs purgimisteenust osutaval veokil. Nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi. Puhastiga seotud hooldus- ning tühjendustööd tuleb kanda omapuhasti hoolduspäevikusse.
Purgimisteenus
Fekaali ja/või heitvee äraveo, reovee kogumismahutite ning omapuhastite tühjendamise teenust pakuvad Saaremaa vallas muu hulgas:
- Aktsiaselts Kuressaare Veevärk (+372 453 3515, +372 5343 4284)
- Citelli OÜ (+372 5553 5405, Leisi, Orissaare)
- Eesti Keskkonnateenused AS (+372 435 5025)
- Osaühing Kaubi Tehnika Teenused (+372 509 2781, Kuressaare)
- M.S. Works OÜ (+372 5344 8983) (Kuressaare, Lümanda, Kihelkonna)
- Timberko OÜ (+372 5661 9666, Kuressaare)
- Ramirent Baltic AS (+372 5308 0016, Kuressaare, väike mahuti rendikäimlate teenindamiseks)
- Cramo Estonia AS (+372 4538 792, Kuressaare, väike mahuti rendikäimlate teenindamiseks)
- Aadama talu OÜ (+372 504 8119, Kuressaare, Orissaare ja Leisi)
- FIE Kalev Rauk (+372 5635 7802, Kihelkonna)
- MuSi OÜ (+372 5357 7233, Orissaare)
- läänesaare fekaalivedu OÜ (+372 5649 2013)
Kontakt ja lisainfo
Annaliisa Jalak
Veekasutuse ja -kaitse peaspetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare, Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Lümanda, Salme, Torgu
Eesti Maaülikool, rakendushüdrobioloogia (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Kuressaare, Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Lümanda, Salme, Torgu
Meelis Albert
Veekeskkonna peaspetsialist
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Laimjala, Leisi, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Valjala
Eesti Põllumajanduse Akadeemia, hüdrotehnika ja maaparanduse insener (kõrgharidus)
Tallinna tn 10, Kuressaare
Piirkond: Laimjala, Leisi, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Valjala
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.03.2026
