Kasutusvõimaluseta maa

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel näiteks järgmistel põhjustel või asjaoludel:

• erineval ajal kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistamisviisidest tingitud vigade tõttu;
• kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi asukoht on maastikul muutunud;
• avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole otstarbekas arvata tee maa hulka;
• enne 27. novembrit 2005. a kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval iseseisva kasutusvõimaluseta maa.

Maareformi seaduse alusel ei omanda eraisik enam iseseisva kasutusvõimaluseta maad erastamise teel. Edaspidi liidetakse maaribad kinnisasjaga lihtsa maakorraldustoiminguga – reformimata maast tehakse juurdelõige ja muudetakse olemasoleva kinnisasja piire. Ka riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva kinnisasjaga piirnevat nn riba ei reformita enam eraldi katastriüksusena riigi- või munitsipaalomandiks, vaid liidetakse piirneva kinnisasjaga maakorralduse otsuse alusel. 

Iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maast juurdelõike tegemist, juurdelõike eest hüvitise ja muude kulude tasumist, menetlustoimingute tegijad ja tähtajad on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega 10.03.2022 nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“.

Valla- või linnavalitsus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ja algatab kinnisasjale juurdelõike tegemise omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel.