Varjumise eesmärk on kaitsta inimest plahvatuste, lööklaine, lendavate esemete ja muu vahetu ohu eest, mida võivad põhjustada nt tugev tuul või sademed, õnnetused, millega võib kaasneda õhusaaste või sõjalisest ohust tingituna nt õhurünnakud.
Avalikuks varjumiskohaks on eelkõige rünnakust tuleneva lööklaine ja lenduva materjali eest kaitset pakkuv hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu hetkel avalikus ruumis viibivate inimeste jaoks ja on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Tsiviilkaitse eesmärgil kasutavate ehitiste ja vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ettenähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata, selle tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
Vastavate hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra on kontrollinud üle Päästeamet. Selleks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Kokku on maakonnas hetkel 14 avalikku varjumiskohta (see nimekiri võib jooksvalt täieneda) neist 10 Kuressaare linnas.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud eelkõige neile, kes viibivad ohu hetkel avalikus ruumis. Kui olete ohuteavituse saamise hetkel kodus, siis ei pea hakkama kuhugi avalikku kohta varju jooksma, vaid liigute kas oma maja keldrisse või leiate korteris/majas ohutu koha.
- Tallinna 15 (Grand Rose Spa);
- Tallinna 11 (Kodulinna Lokaal);
- Tallinna 6 (Kuressaare Kultuurikeskus);
- Tallinna 20 (Kuressaare Teater);
- Vallimaa 16a (Kuressaare Spordikeskus);
- Kauba 5 hoovi peal (pastoraadi hoone);
- Tallinna 2 (Kuressaare Raekoda);
- Rehe 5 (endine saun/praeguse MaxMin mööblipoe hoone taga);
- Ravila tn 1a (Valsi maja);
- Tallinna 27 (endine Maapank, hoovi peal).
- Kooli 1, Kihelkonna (Kihelkonna kool);
- Kuivastu mnt 29/1, Orissaare (Orissaare Gümnaasium);
- Sadama 5, Orissaare (Orissaare Gümnaasiumi hostel);
- Keskuse, Liiva küla, Muhu vald (Muhu maja).
Varjumiskohtade mahutavuse puhul on arvestatud ligikaudu 1 m2 inimese kohta.
Lisaks avalikele varjumiskohtadele saab inimene varjuda ka eluhoone keldris on see siis korterelamu või eramu. Selleks, et sinna varjuda, peab:
- Keldrisse pääsemise tee olema vaba.
- Kelder olema prahist ja tarbetust kraamist vaba.
- Keldril olema vähemalt 2 väljapääsu.
- Ruum olema akendeta. Juhul, kui keldris siiski on aken, tuleb see korralikult kinni katta nii seest kui väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde.
Mida teha, kui pead varjuma?
- Varjumise vajalikkusest annab märku ohusireen (suurõnnetused, hädaolukord või sõjaline oht) ja EE-Alarm.
- Varju esimesel võimalusel!
o Kui oled tänaval, mine kiiresti lähimasse hoonesse või avalikku varjumiskohta. Varjumiskohaks sobib maa-alune hoone või ruum.
o Kui hoonetesse pole võimalik minna, tee ennast võimalikult väikseks, kükita või heida pikali, soovitavalt millegi varju või äärde, mõnda lohku või auku.
o Akendega ruumis viibides hoia akendest eemale, varju laua, voodi või muu seesuguse alla, et kaitsta end klaasikildude ja muu lendleva prahi eest.
o Varjumiseks sobivad ka kortermajade või eramute vannitoad, mis on ehitatud eraldi betoonboksina korteri keskele. - Ohuolukorras ära kasuta lifti.
- Otsi lisainformatsiooni ning käitu vastavalt saadud juhistele.
- Püsi siseruumides ja jää sinna seniks, kuni oht on möödas. Kui hoone süttib või muutub varisemisohtlikuks, välju sellest ja leia kohe mõni muu sobiv hoone.
- Ohu möödumisest saad teada ohuteavituse kanalite kaudu (EE-Alarm, raadio).
- Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeru iseseisvalt või siis evakueeritakse inimesed organiseeritult ohutusse punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.
Kontakt ja lisainfo
Gunnar Havi
Kriisivalmiduse nõunik
Lossi tn 1, Kuressaare
Kaitseväe Akadeemia, sõjaväeline juhtimine (kõrgharidus)
Lossi tn 1, Kuressaare
Viimati uuendatud 08.04.2025
