Iga sellise statistilise rea taga on tegelikult elavad inimesed - meie valla lapsed, pered, õpetajad ja terved kogukonnad. Seetõttu ei saa me haridusvõrgu korrastamist vaadata vaid külma finantsanalüüsina. See on sügavalt inimlik teema, mis puudutab meid kõiki emotsionaalselt.
Me peame endale ausalt otsa vaatama: haridusvõrgu ajakohastamine ei ole üleöö sündinud idee. See on pikaajaline, läbimõeldud ja põhjalikult analüüsitud protsess. Hetkel lauale tulevad ettepanekud on loogiline jätk juba 2021. aastal alanud haridusvõrgu korrastamisele. Haridusvõrk ongi pidevas liikumises, sest see sõltub otseselt sündimusest.
Reaalsus on aga see, et me ei saa enam tegevusetult kõrvalt vaadata, kuidas laste arv pidevalt väheneb. 2025. aastal sündis Eestis viimase 100 aasta kõige vähem lapsi. Ka Saaremaa vallas on sündide arv kukkunud varasemalt ligi 280 lapselt aastas vaid umbes 200 peale. Järgmise viie aasta jooksul väheneb lasteaiaealiste arv vallas tervelt kolmandiku ehk 300–400 lapse võrra. Kümne aasta pärast on meil põhikoolis 500–700 õpilast vähem kui täna. Need on drastilised muutused.
Haridusvõrgu juhtrühma suunised tulevikuks
Selleks, et me ei reageeriks kriisidele uisapäisa, tellis vald 2025. aastal ekspertidelt (OÜ Cumulus Consulting) põhjaliku analüüsi. Rõhutan: see uuring ei ole lukku pandud tegevuskava, vaid sisend aruteludeks, et jõuda parima võimaliku plaanini.
Ettepanekute formuleerimiseks kutsus vallavalitsus kokku juhtrühma, kuhu kuulusid vallavalitsuse erinevate osakondade esindajad, ühe väikese ja suure haridusasutuse juht, koolijuhtide, lasteaiajuhtide, hoolekogude, haridus- ja noorsootöö komisjoni ja erinevate poliitiliste ringkondade esindajad ning hariduseksperdid. Analüüsi ja arutelude tulemusena on haridusvõrgu juhtrühm formuleerinud järgmised suunised alates 2027/2028. õppeaastast:
Lõpetada tegevus Kärla Põhikooli Mustjala tegevuskohas.
Lõpetada tegevus Lümanda Põhikooli Kihelkonna tegevuskohas.
Lõpetada tegevus Orissaare Gümnaasiumi Laimjala tegevuskohas.
Muuta Pöide õppetegevust: jätkata Orissaare Gümnaasiumi Pöide tegevuskohas õppetööd ainult I kooliastmes (1.–3. klass) ning koondada II ja III kooliastme tegevus Orissaarde.
Korrastada Pihtla piirkonda: lõpetada Pihtla Kooli kooliosa tegevus ning liita lasteaiaosa Kaali Kooliga (jätkab Kaali Kooli Pihtla tegevuskohana).
Samal ajal on juhtrühm pannud paika väga selged tugisambad, mis piirkondi toetavad:
Alushariduse (lasteaiad) teenus jätkub kõigis praegustes tegevuskohtades. Mustjala ja Laimjala puhul tuleb vähese laste arvu tõttu koos kogukonnaga kokku leppida minimaalne laste arv, mille olemasolul lasteaia tegevus piirkonnas jätkub. Kui lapsi jääb kokkulepitud piirist vähemaks, tuleb teenuse korraldus üle vaadata.
Tugevad keskused säilivad: Aste, Kärla, Leisi, Lümanda, Salme ja Valjala põhikoolides jätkavad kõik kolm kooliastet (klassid 1–9) ning Orissaare Gümnaasiumis klassid 1–12.
Kvaliteedi tagamine põhikoolis: seada III kooliastmes (7.–9. klass) kriteeriumiks liitklasside vältimine, võttes eesmärgiks, et igas klassis oleks minimaalselt 10 last.
Kompassiks on lapse areng ja õppekvaliteet
Ma tean, kui valus on neid punkte lugeda. Kool on enamat kui lihtsalt maja – see on küla süda, mälestuste hoidja ja kohaliku elu tugisammas. Kooli või kooliastme sulgemise ettepanek ei sünni kunagi kergelt ega kabinetivaikuses. See on viimane abinõu, milleni viib soov kaitsta seda, mis on kõige olulisem: lapse areng.
Tänapäeva haridus nõuab enamat kui lihtsalt klassiruumi ja tahvlit. Lapsed vajavad kaasaegset õpikeskkonda, mitmekülgseid valikaineid, tugispetsialiste (logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid) ning võimalust õppida ja sotsialiseeruda piisava arvu eakaaslastega.
Kui piirkonnas õpib klassis vaid 1–3 või kogu koolis kokku 10 last ja suur osa lapsi liigub juba täna sealt teistesse koolidesse, on meil üha raskem pakkuda kõigile võrdset hariduskvaliteeti. Me ei tohi lubada olukorda, kus maapiirkonna laps saab eluks kehvema stardipositsiooni lihtsalt seetõttu, et tema kodukoolis puuduvad sotsiaalsed võimalused või aineõpetajad. Ressursse koondades suudame luua tugevamad, elujõulisemad ja paremini varustatud koolid.
Seda teekonda käime koos kogukonnaga
Need ettepanekud on nüüd laual, kuid järgmised sammud astume me koos teiega. Vallavalitsus ei tule teie juurde valmis ja lukku pandud otsustega, milles elanikel sõnaõigust pole. Me tuleme ausa jutuga praegusest olukorrast ja suure sooviga kuulata.
Me vajame kohalike elanike, lapsevanemate ja õpetajate häält, mõtteid ja ka muresid. Muudatuste planeerimisel peame koos detailideni läbi arutama kõik praktilised küsimused: alates transpordi ja koolibusside korraldusest kuni selleni, mida hakata peale vabanevate ruumidega. Dialoog saab olema emotsionaalne ja raske, kuid see on ainus viis jõuda lahendusteni, mis on inimlikud ja lastele turvalised.
Haridusvõrgu korrastamine ei ole taganemine, vaid samm tulevikku. See on vastutuse võtmine selle eest, et ka kümne ja kahekümne aasta pärast oleks Saaremaal haridus konkurentsivõimeline ja kättesaadav. Teeme need otsused koos - vaadates tulevikku läbi laste silmade, hoides kokku ja austades üksteise tundeid.
