Turvalisuse märgid

„Turvalisuse Märgid“ on läbipaistev viis seada laps oma töö keskmesse ning luua tema ümber selge, toetav ja turvaline võrgustik.

Lapse ja pere toetamine uue lähenemisega

Alates 2025. aasta kevadest kuni 2027. aasta lõpuni osaleb Saaremaa vald pilootprojektis „Turvalisuse märgid“ koos viie kohalikku omavalitsusega – Tallinna linn, Tartu linn, Saue vald, Viljandi vald ja Tori vald.

Projekti eestvedajaks on Sotsiaalministeerium ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondidest. Projekti eesmärk on rakendada „Turvalisuse märgid“ Eesti lastekaitsetöösse, et liikuda kontrollivalt lähenemiselt toetava, ennetava, võrgustikupõhise ja läbipaistva töökultuuri poole. Uue metoodika omandamisel ja rakendamisel tehakse tihedat koostööd rahvusvaheliste koolitajate ja ekspertidega.

Saaremaa vald rakendab metoodikat igapäevases lastekaitsetöös, et tagada igale lapsele ja perele asjakohane, lahendustele suunatud ning pere vajadustele ja võimetele vastav tugi.

Meie eesmärk on, et iga laps saaks kasvada turvalises keskkonnas, kus tema vajadused on kaetud, tema arvamust võetakse kuulda ning peret toetatakse avatult ja väärikalt.

Ema ja laps

Lapsele

Mida me koos teeme?

Sina tead oma elust kõige rohkem ja sinu arvamus ning soov on meile kõige tähtsam!

Lastekaitse eesmärk on hoolitseda selle eest, et sul oleks kodus ja koolis hea ning turvaline olla.

Kuidas me suhtleme?

Sinu häält võetakse kuulda: Me kuulame sind päriselt. Sinu mõtted ja tundeid arvestatakse plaanide tegemisel.
Me ei tee midagi sinu eest salajas: Me räägime sulle alati ausalt ja otse, miks me sinu perega suhtleme ja mis edasi saab.
Lapsesõbralikud viisid: Me ei istu ainult laua taga ega küsi igavaid küsimusi. Me võime joonistada või kirjutada üles sinu mõtteid „kolme maja“ juurde. Mängida vestluskaartidega või lihtsalt rääkida sellest, mis sulle meeldib.
Sina otsustad tempo: Sa ei pea vastama ühelegi küsimusele, kui sa ei taha. Sa võid alati öelda: "Ma ei taha praegu sellest rääkida."

Tööriist "Kolm Maja" (minu head asjad, minu mured ja minu unistused)

Mis see on ja miks me seda teeme?

See on harjutus, kus joonistame paberile kolm majakest. See aitab sul selgelt näidata, mis sinu elus toimub ja kuidas sa ennast tunda tahaksid.

Esimene Maja (Heade asjade maja): Siia joonistame või kirjutame kõik selle, mis on sinu elus hästi. Mis sulle meeldib? Kes on sinu sõbrad? Mis teeb sind rõõmsaks?
Teine Maja (Murede maja): Siia paneme kirja või joonistame asjad, mis teevad sind kurvaks, hirmutavad sind või mis sind häirivad (nt kui täiskasvanud tülitsevad või kui keegi karjub).
Kolmas Maja (Unistuste maja): Siia joonistame sinu unistuste elukorralduse. Kuidas sa tahaksid, et asjad tulevikus oleksid? Kes seal elaksid ja mida te teeksite?

Kes seda teevad?

Sina ja lastekaitsespetsialist (või näiteks kooli psühholoog/sotsiaalpedagoog) kahekesi või koos sinu valitud usaldusisikuga.

Tööriist "Sõnad ja Pildid"

Mis see on ja miks me seda teeme?

Mõnikord juhtub peredes keerulisi asju, millest täiskasvanud omavahel räägivad, kuid lapsed jäävad teadmatusse. Me usume, et lapsel on õigus teada tõtt oma elus toimuva kohta. "Sõnad ja pildid" on nagu väike pildiraamat sinu pere loost.

Eesmärk: Et sina teaksid täpselt, ausalt ja täielikus läbipaistvuses (ilma täiskasvanute keerulise sõnavarata), mis on juhtunud, kes sind aitavad ja mis saab edasi.
Kuidas tehakse? Täiskasvanud (sinu vanemad ja lastekaitse) panevad kokku lihtsa pildijutu. Seal on kirjas, mis juhtus, kes oli mures, mille pärast oli mures ja mida tehakse selleks, et sul oleks alati turvaline.
Kes teevad? Lastekaitsja ja vanemad teevad selle koos valmis ning loevad ja näitavad seda sulle.

Lapsevanemale

Mida see teile tähendab?

Vanemaks olemine on vahel keeruline ja abi küsimine on julguse, mitte nõrkuse märk. Kui me teiega kohtume, on meie eesmärk teha teiega ausat ja läbipaistvat meeskonnatööd.

Kuidas töö vanematega toimub?

Teid kuulatakse ja arvestatakse: Teie olete oma pere ja lapse parim asjatundja. Lastekaitsespetsialist ei tule otsuseid langetama teie eest ega teie selja taga, vaid otsib lahendusi koos teiega.
Täielik läbipaistvus: Lastekaitse ei varja oma muresid. Te teate täpselt, mis on spetsialistide murekoht, mis on järgmised sammud ja miks neid astutakse. Samamoodi kuulame me ära teie vaatepunkti.
Keskendume tugevustele: Me ei otsi ainult probleeme, vaid aitame leida üles need ressursid, tugevused ja võimalused, mis aitavad teie perel raskustest üle saada.
Oma tugivõrgustiku kaasamine: Te ei jää murega üksi. Aitame teil kaardistada lähedased ja usaldusisikud (vanavanemad, sõbrad, naabrid), kes saavad teile igapäevaelus toeks olla.

Tööriist "Mure- ja Turvalisuse Skaala" (1–10)

Mis see on ja miks me seda teeme?

Skaalad tagavad täieliku läbipaistvuse. Keeruliste teemade puhul aitavad need vältida arusaamatusi ja hinnata olukorda üheselt.

Kuidas tehakse? Kujutame ette skaalat 1-st 10-ni:

1 tähendab, et mure on väga kriitiline ja lapse turvalisus on ohus.
10 tähendab, et kõik toimib suurepäraselt ja lapse turvalisus on täielikult tagatud.

Mis on eesmärk?

Me küsime teilt: "Mis numbril te tunnete, et teie pere praegu on?"
Me ütleme täiesti avatult oma numbri ja selgitame täpselt, miks me nii arvame.
Seejärel lepime läbipaistvalt kokku: "Mida on vaja teha, et jõuda näiteks numbrilt 4 numbrile 7?"

Tööriist "Perevõrgustiku kohtumine ja turvaplaan"

Mis see on ja miks me seda teeme?

Ükski vanem ei pea raskustega üksi jääma. Turvaplaan on läbipaistev ja konkreetne kokkulepe selle kohta, kes ja kuidas peret igapäevaselt toetab.

Kes osalevad? Teie, teie valitud usaldusisikud (vanaema, ristiema, hea naaber, sõber), lastekaitse ja vajalikud spetsialistid.
Kuidas tehakse? Kaardistame koos võrgustiku ja paneme kirja väga konkreetsed tegevused: "Kui vanemal tekib raske hetk või tervis halveneb, kes võtab lapse koolist? Kes helistab? Mida tehakse?"
Mis on eesmärk? Luua lapse ümber tugev ja selge "turvavõrgustik", et kriisiolukordades oleks kõigil (ka lapsel endal) teada, kes mida teeb.

Koostööpartnerile

Läbipaistvus ja ühine keel võrgustikutöös

Juhtumikorralduslik metoodika „Turvalisuse Märgid“ (Signs of Safety) ei ole mõeldud vaid lastekaitsespetsialisti töölauale – see on ühine raamistik ja keel kõigile spetsialistidele (koolid, lasteaiad, tervishoid, politsei, tugiteenused), kes lapse ja pere ümber tegutsevad.

Selle metoodika rakendamine muudab võrgustikutöö eesmärgipäraseks, läbipaistvaks, struktureerituks ja tulemuslikuks, seades alati esiplaanile lapse vaatepunkti ja reaalse turvalisuse.

Mida tähendab metoodika rakendamine koostööpartnerile?

Lapse hääl esiplaanil: Võrgustikutöös küsime alati esimesena: "Mida laps sellest olukorrast arvab? Kuidas see mõjutab tema igapäevaelu?"
Läbipaistvus pere suunal: Kogu võrgustikutöö toimub avatud kaartidega. Spetsialistide mured räägitakse perele otse ja selgelt. Pere on alati kaasatud.
Ühine ja selge keel: Me ei anna ebamäärast hinnangut (nt "pere on koostöövõimetu") ning kirjeldame konkreetseid kõnealuseid käitumisi, riske ja olemasolevaid kaitsetegureid.
Kaasav võrgustikutöö: Koostööpartner ei ole pelgalt info andja, vaid võrdväärne osaline turvaplaani koostamisel ja elluviimisel.

Kuidas toimub praktiline koostöö?

Info kaardistamine kolme küsimuse kaudu
- Mis teeb muret? (Konkreetsed faktid lapse käitumise, heaolu või vanemluse kohta).
- Mis on hästi? (Söandame märgata ja välja tuua peres toimivad tugevused ja kaitsetegurid).
- Mida on vaja teha edasi? (Kriitilised ja läbipaistvad sammud lapse turvalisuse tagamiseks).
Osalemine võrgustikukohtumistel ja skaalade kasutamine

Kui edastate lastekaitsele infot või osalete võrgustikukohtumisel, kasutame ühist loogikat:

Kohtumistel kasutusel olevad 1–10 skaalad aitavad kõigil osapooltel hinnata riski ja progressi ühtemoodi. Spetsialistina palutakse teilt oma hinnangut koos argumenteeritud põhjendusega.

Panus turvaplaani elluviimisesse:

Võrgustikukohtumisel lepime läbipaistvalt kokku iga osapoole rolli. Partneri roll turvaplaanis on alati konkreetne ja realistlik (nt kooli tugiisik teeb igapäevase 5-minutilise kontrollkohtumise lapsega; lasteaed teavitab koheselt kokkulepitud kontakti, kui vanem ei ole lapsele järgi tulnud jne).

Mida saate koostööpartnerina oma igapäevatöös rakendada?

Te ei pea olema läbinud täismahus koolitust, et kasutada metoodika tõhusaid tööriistu oma igapäevases töös laste ja vanematega:

1. "Kolm Maja" (Three Houses) – lapse arvamuse selgitamiseks

Õpetajad, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja noorsootöötajad saavad kasutada "Kolme Maja" harjutust (Head asjad, Mured, Unistused), kui on vaja aru saada, mis lapse elus toimub. See tagab, et lapse hääl jõuab otsustajateni vahetult ja temale sobival viisil.

2. Skaalaküsimused ja läbipaistev suhtlus vanemaga

Suhtluses vanemaga saate kasutada skaalat hoiakute ja võimaluste hindamiseks.

Näide vanemaga suhtlemisel: "Skaalal 1–10, kus 1 tähendab, et laps ei jõua üldse kooli ja 10 tähendab, et ta käib igapäevaselt kohal – kus te tunnete, et te praegu olete? Mida me saaksime koos teha, et liikuda ühe punkti võrra edasi?"

3. Faktipõhine ja läbipaistev murede sõnastamine

Teavituste tegemisel kirjeldage täpselt seda, mida näete või kuulete („Laps saabus kooli kolmel järjestikusel päeval ilma söömata ja ütles, et kodus polnud toitu“), vältides üldistavaid silte („Kodus on hoolimatus“). See tagab läbipaistvuse ja aitab vanemaga säilitada töökontakti.