Tänusündmus toimus täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames, mille fookuses on inimese õppimine ja enesetäiendamine läbi elu.
Saare maakonna aasta õppija 2024 on Kaja Lempu. Kaja on viimased 20 aastat pidevalt end täiendanud, osalenud täiendõppekursustel ja -õpitubades, mis on seotud eelkõige vaimse tervise ja terviseteadliku käitumisega. Kuna Kaja töötab meditsiiniõena, on töö pingeline, kuid enesetäiendamine aitab hoida tal tasakaalu. Kaja on hea näide elukestvast õppijast, kes on pere- ja tööelu kõrvalt omandanud oma unistuste eriala (terviseteadus), praegu täiendab ta end magistriõppes. Samal ajal on ta ka aktiivne meditsiinihariduse propageerija.
Aasta õppija 2024 nominentideks esitati veel Agnes Kärner (Muhu lasteaed), Aile Vaher (Kuressaare ametikool), Kristiina Virveste (Kärla põhikool), Koit Voojärv (Saaremaa vallavalitsus), Kaisi Õispuu (Kuressaare Hariduse kool), Kristina Õun (Eesti Punane Rist), Liia Ots (Muhu noortekeskus), Marina Saukanen (Saare maakonna keskraamatukogu), Mahe Metsalu (keskkonnaamet), Siivi Pahapill (Saaremaa lihatööstus), Ülle Kuusk-Kupits (Valjala põhikool).
Valiti ka aasta seeniorõppija 2024, kelleks sai Lille Jaansalu. Lille osales lõõtspilli valmistamise kursusel, mille tulemina valmis lõõtspill, ning korraldati ka sajatunnine lõõtspilli mängimise kursus. Märkimist väärib see, et just tänu sellele kursusele õppis Lille selgeks lõõtspilli mängimise. Õppimine annab emotsionaalselt palju energiat, paraneb ka mälu, lausus üks seeniorõppija kandidaatidest. Kõik õppimisega saadud teadmised aitavad eluga paremini kursis olla. „Teadmised on olulised,“ ütleb Lille. Ta on aktiivne osaleja ka Saaremaa simmanitantsu klubis Meite Moodi ning on segakooris Sauer laulja.
Aasta koolitaja 2024 on Vahur Veelaid, kes töötab Kuressaare ametikoolis väikelaeva ehituse õpetajana. Vahur aitab õppijatel määratleda oma õppimise lühiajalisi ja pikaajalisi eesmärke, mis on seotud nende tööalaste või isiklike ambitsioonidega. Ta oskab luua toetava ja kaasava õpikeskkonna, kus õppijad tunnevad end turvaliselt ja hinnatult. Vahur on suutnud suurendada õppijate motivatsiooni ja huvi eriala vastu. Õppurid on enesekindlamad, iseseisvamad ja vastutustundlikumad. Paranenud on kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus.
Aasta koolitaja kategoorias esitati veel nominentideks Merle Tuulik, kes on samuti koolitaja Kuressaare ametikoolis, ja Maren Asumets, kes on õpetaja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis.
Aasta õpitegu 2024 on projekt „Taastava õiguse põhimõtete kasutusele võtmine Muhu kogukonnas“. Projekti eesmärk oli koos kogukonnaga, õppeasutuste ja kohalike spetsialistidega omandada ja kasutada võimalike probleemide ja konfliktide ennetamiseks ning juba tekkinud situatsioonide või tegude lahendamiseks taastava õiguse põhimõtteid ja metoodikat. Selle projekti käigus läbisid taastava õiguse kuuepäevase koolituse 34 (1,5% valla elanikest) eri valdkondades (lasteaedade ja koolide õpetajad, külavanemad, korrakaitse, ettevõtjad, ametnikud, hoolekogude liikmed) tegutsevat kogukonnaliiget, kellest enamik on valmis lahendama konflikte ja juhtima aruteluringe nii täiskasvanute kui ka lastega. Muhu valla elanikud tunnevad taastava õiguse põhimõtteid ning osal neist on oskusi ja teadmisi, kuidas neid on kogukonna kasuks võimalik rakendada. Kõikidele huvilistele on loodud ka veebileht, mida pidevalt täiendatakse.
Aasta õpiteo nominendiks esitati veel Kuressaare loodusfestival (KULOF), mille eestvedaja on Reet Viira.
Aasta õppijasõbralik tööandja 2024 on Kuressaare Haigla SA. Kuressaare haigla üks prioriteete on töötajate teadmiste ja oskuste pidev arendamine kiiresti muutuvas keskkonnas. Koolitusprogrammide hulka kuuluvad nii otseselt töösoorituse parandamiseks mõeldud koolitused kui ka üldharivad teemad. Haiglas on sõnastatud organisatsiooni põhimõtted ja uue töötaja sisseelamise programm, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada uue töötaja sulandumist kollektiivi.
