Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest on möödas rohkem kui pool aastat. Meeldetuletuseks mainin, et avaliku väljapaneku jooksul laekus üle 230 pöördumise, mida esitasid nii eraisikud kui ka ettevõtted, ühingud, külaseltsid ja osavallakogud.
Kuna paljud pöördumised koosnesid mitmest punktist, laekus konkreetseid ettepanekuid ja selgitamist vajavaid punkte kokku ligikaudu 700. Koostamisel on tabel järgnevates menetlusetappides avalikustamiseks, kuhu kanname kõik avaliku väljapaneku jooksul saabunud ettepanekud koos nendele saadetud vastustega.
Nüüdseks on peaaegu kõik pöördumised läbi töötatud ja vastused saanud. Kirjutamisel on veel vaid vastused kahele kõige pikemale pöördumisele, millest üks koosnes 41 konkreetsest ettepanekupunktist ja teine lausa 110 ettepanekust ja küsimusest. Samuti on vastata veel mõned laekunud seisukohad juba välja saadetud vastustele.
Milliste teemade kohta arvamust avaldati?
Tuuleenergeetika teemal laekus alla saja ettepaneku, kuid kui sinna juurde arvata ka küsimused, mis selgitusi vajasid, siis anti sel teemal kirjalikke vastuseid kaugelt üle saja.
Sadakond ettepanekut saabus ka rohevõrgustiku, metsanduse ja väärtuslike metsade kohta. Ranna ehituskeeluvööndi kohta laekunud ettepanekute arv jäi alla saja. Samasse suurusjärku jäid juhtotstarbeid puudutavad ettepanekud, kas mingi kindla juhtotstarbe määramise või sellega kaasnevate ehitus- ja maakasutustingimuste teemadel.
Vähem kui poolsada konkreetset ettepanekupunkti said vastuse miljööväärtuse ning väärtuslike põllumajandusmaade küsimustes. Kahekohaline arv ettepanekuid laekus ka kergliiklusteede, väärtuslike maastike ja matkaradade ning samuti kallasrajale juurdepääsu kohta.
Korduvalt kerkisid esile muu hulgas ka Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala, valla keskuste määratlus, üldplaneeringus välja toodud mõisted jpm.
Kas üldplaneeringuga saab kõike reguleerida?
Rohkelt laekus ettepanekuid ka sellistele teemadele, mis ei ole üldplaneeringuga lahendatavad. Näitena võib välja tuua meretuulepargid ja Eesti-Läti neljanda ühenduse kõrgepingeliini, mida planeeritakse riigi taseme planeeringutes. See on hierarhiliselt kõrgem planeerimistase võrreldes üldplaneeringuga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse haldusalasse. Seega üldplaneering riigi taseme planeeringutele tingimusi seada ei saa ning kohalik omavalitsus nendes küsimustes otsustada ei saa.
Samuti laekus väga spetsiiflisi ettepanekuid, mida samuti ei lahendata üldplaneeringuga. Näiteks mitmesugused konkreetsete rajatistega seotud ettepanekud (parklate rajamine, teede korrashoid, avalikud tualetid jmt) või kindlate hoonete tulevikuga seonduv.
Samuti saime ettepanekuid teemadel, mis on lihtsalt üldplaneeringu haldusalast väljas, näiteks põllumajanduse, metsanduse või kaubanduse üldine reguleerimine. Üldplaneering reguleerib küll nende eluvaldkondadega seotud ehitust ja maakasutust, kuid mitte neid tegevusi endid, mille jaoks on olemas spetsiifline seadusandlus ja nõuded.
Olen küll üldplaneeringuspetsialistina väga meelitatud sellest, kui mõnikord arvatakse, et üldplaneeringuga saab reguleerida kõike, mis Saaremaal toimub, ja lahendada kõikide valdkondade probleemid, aga nii see kahjuks tegelikkuses ei ole. Üldplaneering on instrumendina mõeldud siiski planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete lahendamiseks ning selle peamine eesmärk on seada Saaremaa valla pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ning nende eesmärkidega kooskõlas põhimõtted ja tingimused, mis on aluseks valla edasise maakasutuse ja ehitustegevuse kavandamisel.
Kuidas edasi?
Järgmise sammuna võtame ette riigiametite ja ministeeriumite arvamusavaldused. Üldplaneeringu eskiislahenduse teemadel võtsid igati ootuspäraselt sõna maa- ja ruumiameti allüksused, keskkonnaamet, transpordiamet, muinsuskaitseamet, kaitseministeerium, kliimaministeerium ja regionaalministeerium.
Ettepanekutele vastamisega paralleelselt tegeleme eskiislahenduse alusel ning saadud tagasiside põhjal planeeringulahenduse väljatöötamisega. Muu hulgas oleme korraldanud ka koosolekuid konkreetsete piirkondade elanikega või spetsiiflistel teemadel. Septembris käisime näiteks Tagaranna kalurikülas ja Vilsandi üldkogus. Oluline on ka arvestada praegu koostamisel oleva üleriigilise planeeringu alusuuringute ja strateegiliste seisukohtadega, et tagada üldplaneeringu sisuline ajakohasus selle kehtestamise hetkel.
Suur hulk täpsustusi ja muudatusi tuleb üldplaneeringusse sisse viia ka eelmainitud riigiametite ettepanekute alusel. Tõsist tööd nõudvaid teemasid jagub ning samuti seisab ees veel mitu keerukat menetlusetappi. Üldplaneeringuga koos areneb edasi ka selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Järgmine oluline verstapost on planeeringulahenduse jõudmine sellisesse küpsusastmesse, et see oleks võimalik saata kooskõlastusringile riigiametitesse ja teistele seaduses ette nähtud kooskõlastajatele. Selleni loodame samm-sammult jõuda järgmise aasta esimeses pooles.
