Saame tuttavaks: Saaremaa vallavalitsuse liikmed

Olen 52-aastane kolme täiskasvanud lapse isa. Olen abielus ning elanud viimased 25 aastat Kärla alevikus, kus on kohaliku põhikooli lõpetanud ka minu kaks tütart. Minu koolitee algas aga Kaali põhikoolis, mis on ühtlasi minu nooruspõlve kodukant – paik, kus noore poisi seiklused ja vaba aeg olid suuresti seotud ratsutamisega. Mul on siiralt hea meel, et ka täna tegutseb seal tänu tublidele eestvedajatele Kõljala tall, mis hoiab neid traditsioone elus.

Pärast põhikooli omandasin keskhariduse ja kutse Kuressaare ametikoolis, kuid valitud erialal ma ei jätkanud. Õpingute ajal tuli teha valik ajateenistuse osas, kuid selleks ajaks, kui minu kord kätte jõudis, oli Eesti taasiseseisvunud ning noori mehi enam Nõukogude armeesse ei kutsutud. See viis otsuseni asuda pärast ametikooli lõpetamist õppima politseikooli, millest kujunes minu senine töökarjäär.

Olen töötanud politsei- ja piirivalveametis erinevatel ametikohtadel ning jõudnud politseijaoskonna juhi ametini. Kõrghariduse omandasin Sisekaitseakadeemias ning juhtimiskoolitusi olen aastate jooksul läbinud mitu. Viimastest on eredamalt meeles keskastmejuhtide arenguprogramm KAJA, mille eesmärk oli tugevdada terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist läbi juhtide kompetentside ning ühise väärtusruumi arendamise, samuti sarnase suunitlusega programm SIKA.  

Politseijaoskonna juhina olen olnud vahetult seotud kõigi viimaste Saaremaad tabanud kriisidega. Nendes olukordades on kohaliku omavalitsuse roll olnud määrava tähtsusega ning siinkohal tunnustan kõiki riiklike organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse juhte ning ametnikke, kes nende kriiside lahendamise ajal on olnud tulipunkti keskmes. Iga kriis on erinev. Tagantjärele vaadates on olnud ka küsitavusi, kuid seda saab panna teadmatuse arvele, sest kõik kriisid on olnud ääretult erinevad.  

Sageli küsitakse, kas me oleme täna kriisideks valmis. Pean tunnistama, et kriisivalmiduse „valmisolekuks“ nimetamine ei ole päris täpne. Kriisideks ei saa täielikult valmis olla. Küll aga saab nendeks valmistuda. Selline reageerimisvõime, kus suudetakse mõne tunniga operatiivselt sekkuda, on eelkõige riiklikel operatiivasutustel. Kohaliku omavalitsuse tugevus seisneb aga ettevalmistuses, koostöös ja kogukonna kaasamises.

Tulles nüüd tagasi enda tutvustamise juurde, tuleb tõdeda, et tööelu kõrval on oluline koht ka hobidel, mis ajas loomulikult muutuvad. Täna on üheks minu suuremaks hobiks kajakiga sõitmine. Kas teadsid, et 2025. aastal loodi siin Saaremaa Aerutamisklubi, kuhu on oodatud kõik selle ala huvilised? Leia meid üles! Lisaks püüan anda oma panuse Saaremaa korvpallitraditsioonide elushoidmisse, osaledes koos sõpradega seeniorite korvpallivõistlustel. Sport on minu elus olulisel kohal – see aitab hoida füüsilist vormi ning pakub tasakaalu vaimselt pingelisele tööle.

Lõpetuseks vallavanema rollist. Minu jaoks tähendab vallavanemaks olemine eelkõige meeskonnatööd ja julgust vastutada. Kõigest sellega kaasnevast aga juba edaspidi. 

Olen Kuressaare elanik, kelle teekond Saaremaale on olnud teadlik valik. Kuigi sündisin ja kasvasin Tallinnas, on minu perekond pärit Saaremaalt ning side selle paiga ja inimestega on mind alati saatnud. Alates 2008. aastast on Kuressaare olnud minu kodu. 

Olen kahe lapse ema ning usun, et töö- ja pereelu ühendamine annab hea tunnetuse vastutusest, ajaplaneerimisest ja tasakaalu hoidmisest. Igapäevaelu õpetab tegema kaalutletud otsuseid ning nägema juhtimist praktilise, mitte abstraktse tegevusena. Vaba aega veedan rahvatantsuga, mis hoiab mind seotud kogukonna ja traditsioonidega. Lisaks tegelen liikumisharrastustega, et hoida nii keha kui vaimu heas vormis. 

Hariduselt olen majandusarvestuse eriala kõrgharidusega ning finantsvaldkonnas olen töötanud ligi 19 aastat. Selle aja jooksul olen täitnud vanemökonomisti, pearaamatupidaja ja finantsjuhi rolle. Need kogemused on kujundanud tugeva arusaama nii avaliku kui ka erasektori toimimisest ning vastutusrikkast juhtimisest. Palgatöö kõrval olen tegutsenud ka väikeettevõtjana, pakkudes finants- ja juhtimisnõustamist, mis on andnud praktilise vaate otsuste tegelikule mõjule. 

Eelmisel sügisel osutusin valituks Saaremaa vallavolikogu koosseisu. Pean oluliseks, et otsused sünniksid sisulise arutelu tulemusel ning mitmekesine ja tasakaalustatud juhtimine loob tugevama omavalitsuse. 

Nüüd töötan Saaremaa vallavalitsuses abivallavanemana. Juhtivas rollis pean oluliseks selgeid eesmärke, süsteemset tegutsemist ja vastutuse võtmist tehtud otsuste eest. Pädev juhtimine põhineb teadmistel, kogemustel ja järjekindlusel. 

Usun ausasse ja läbipaistvasse juhtimisse, koostöösse ning pika vaatega otsustesse. Soovin, et Saaremaa oleks paik, kus otsuseid tehakse nii tänaseid kui ka tulevasi põlvkondi silmas pidades. 

Laura on arenduse, järelevalve, kommunikatsiooni ja tugiteenuste abivallavanem.  

Olen põline saarlane ja kolme lapse isa. Olen kogu elu pidanud oluliseks olla aktiivne ja vastutustundlik kogukonna liige ning lähtunud põhimõttest, et väärtuslik kogukonda panustamine ei pea olema rahaliselt mõõdetav. Minu jaoks on tähtis, et Saaremaa oleks turvaline, hooliv ja arenev elukeskkond ning et siinsetel inimestel oleks hea elada ja tegutseda. 

Olen olnud Kuressaare Lions Klubi liige ning tänaseni Kaitseliidu Saaremaa maleva liige. Olen osalenud neljal rahvusvahelisel missioonil, mis on õpetanud vastutuse võtmist, meeskonnatööd ning otsuste tegemist ka keerulistes ja pingelistes olukordades. Need kogemused on kujundanud minu väärtushinnanguid ning andnud tugeva arusaama usalduse, distsipliini ja koostöö olulisusest. Samuti olen kuulunud Kuressaare linnakodaniku komisjoni ning kultuuri- ja spordikomisjoni koosseisu, kus sain kaasa rääkida Saaremaa kogukonna arengut puudutavates küsimustes. 

Vabal ajal meeldib mulle purjetada ning sporti teha. Pean väga oluliseks tervislikke eluviise ja nende edendamist, sest aktiivne ja tasakaalustatud eluviis toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Liikumine ja sport on minu jaoks viis hoida end vormis ning olla igapäevaselt parem nii iseendale kui ka teistele. 

Minu töine teekond on olnud tihedalt seotud noorte ja kultuuriga. Olen töötanud kümme aastat Kuressaare Noorte Huvikeskuses, millest viimased viis aastat direktorina. See periood andis mulle väärtusliku juhtimiskogemuse ning hea arusaama kohaliku omavalitsuse toimimisest ja eri osapoolte koostööst. Lisaks olen töötanud viis aastat Saaremaa Muuseumis, kus sain põhjaliku kogemuse kultuurivaldkonnast. Need tööd on õpetanud juhtimist, organiseerimist ja pika vaatega planeerimist ning loovad tugeva aluse ka minu tänastele tegemistele. 

Hariduselt olen noorsootöö eriala kõrgharidusega ning olen läbinud ka kasvatusteaduste magistriõppe nominaalaja. Kuigi lõputöö jäi elukorralduse muutumise tõttu esitamata, on omandatud teadmised andnud tugeva arusaama inimeste arengust, haridusest ja juhtimisest. 

Kohaliku omavalitsuse valimistel usaldasid saarlased mulle võimaluse saada Saaremaa vallavolikogu liikmeks. Selle eest suur tänu kõikidele valijatele! Kui mulle tehti ettepanek asuda tööle abivallavanemana, võtsin selle vastutusrikka väljakutse vastu. Mõistan hästi vastutust saarlaste ees ning täidan oma ülesandeid parimast teadmisest ja kogemusest lähtudes. Minu soov on panustada sellesse, et Saaremaa vallavalitsus oleks avatum, kaasavam ja inimestele lähedasem ning et otsuseid tehtaks läbimõeldult, koostöös ja tulevikku vaadates. 

Taniel on kultuuri, spordi, turismi, turunduse ja teenuskeskuste abivallavanem.

Olen 44-aastane ühe lapse isa. Paar aastat tagasi abiellusin Kuressaare raekojas maailma parima inimesega, keda tean.

Isa poolt olen Saaremaa juurtega, kuid kasvanud mandril. Käisin keskkoolis Tallinnas ning lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinseneri diplomiga. Siinkohal on paslik ära klaarida ka üks meedias liikunud faktiviga: ma ei ole kirjutanud Kaaliga seotud lõputööd. Minu lõputöö käsitles ehituskorraldust ja vaivundamente Tornimäel asuvate kaksiktornide kohta.

Tagasi Saaremaale jõudsin suure ringiga. Võib öelda, et ääri-veeri, kuid kindlal kursil, olen jõudnud Saaremaa vallavalitsuse väga meeldivasse kollektiivi. Üks esimesi samme oli paarkümmend aastat tagasi Abrukale ühe väga ilusa maatüki soetamine.  Soovin kunagi istuda seal väikeses rannaonnis, mitte midagi teha ja vaadata kivi otsast Kuressaare lossi. Sellest unistusest pole ma tänaseni loobunud. Muuseas tundub, et Raineri hobi tõttu olen heas mõttes sunnitud ka oma kajaki puhtaks pesema ja kes teab, võibolla õnnestub koos ka Abrukale ring peale teha.

Varasemas elus olen olnud eelkõige ühel või teisel moel seotud ehitusvaldkonnaga – nii palgatööl kui ka väikeettevõtjana, nii Eestis kui ka võõrsil. Üks huvitavamaid kogemusi on osalemine tuumajaama ehituse ettevalmistusetapis.

Nooremas eas olen aktiivselt kaasa löönud ka Kaitseliidu tegevuses ning olin 1999. aastal akadeemilise malevkonna loomise juures. Eks nüüd Tanieliga koos saab ka Saaremaal Kaitseliidu tegemistega lähemalt tutvuda.

Hobidest rääkides tuleb kindlasti mainida reisimist. Mulle ja abikaasale meeldib kohutavalt reisida. „Kohutavalt“ on siin täiesti õige sõna, sest kui juba rändama läheme, siis üle kahe öö me tavaliselt ühes kohas ei püsi. Aastal 2024 õnnestus meil endidki üllatades külastada 30 riiki. Kui võimalus avaneb, propageerin reisimist igal juhul, sest ka juhina usun, et nii iseennast kui ka teisi inimesi õpime kõige paremini tundma just uutes kohtades ja olukordades. Naljaga pooleks võib öelda, et minu allkirja puhkuseavaldusele saab lihtsamini siis, kui plaanis on reis, mitte lihtsalt „mitte midagi“.

Usun, et edukas ja efektiivne meeskond koosneb erineva tausta ja kogemustega inimestest. Püüan ka ise oma kogemuste ja vaatenurgaga vallavalitsuse meeskonda täiendada ning väljastpoolt tulijana näen selles head võimalust. Täna olen veel selgelt kuulamise ja küsimise faasis – soovin võimalikult palju kuulata erinevaid arvamusi, julgeid küsimusi ja ettepanekuid, kuidas saaksime ühiselt sillutada teed Saaremaa heale tulevikule.

Kui küsida, millised eesmärgid olen endale Saaremaal abivallavanema ametikohal seadnud, siis vastaksin, et keskendun teemadele, mis aitavad lahendada keerulisena näivaid ülesandeid. Näiteks tulude suurendamine väheneva rahvastiku tingimustes, valla tulubaasi kasvatamine, ettevõtluse arendamine ning Saaremaa keskmise palga tõstmine. Avalikus sektoris on vaja kedagi, kes heas mõttes pidevalt torgiks – kulutada oskavad ju kõik, aga küsimus on selles, kuidas tulusid kasvatada.

Unistusi on ka? Muidugi. Näiteks Kuressaare–Riia lennuliin 2027. aasta jõulude paiku.

Kristjan on ehituse, halduse, keskkonna, majanduse ja planeeringute abivallavanem. 

Olen abivallavanem olnud alates 2022. aastast ning jätkan ka uues koosseisus. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli 1992. aastal ning mul on magistrikraad õigusteaduse erialal. Varem olen olnud ametis Kuressaare linnavalitsuses juristina, Kuressaare vallavalitsuses vallasekretärina, Kaarma vallavalitsuses vallasekretärina ja Pihtla vallavalitsuses vallasekretärina. Saaremaa vallas olen töötanud ka tervisedenduse peaspetsialistina ja Kaarma teenuskeskuse juhina.

Riina on hariduse, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna abivallavanem.