Saarte ettevõtluskeskkonna eripära ja vajadus programmi järele
„Lääne-Eesti suursaarte ettevõtluskeskkond erineb mandrist struktuurselt. Meil on tugev tootmissektor ja rahvusvahelist potentsiaali, kuid logistikakulud, sesoonsus ja tööjõupuudus takistavad investeeringute tegemist ning lisandväärtuse kasvu. Saarte ettevõtlusprogramm ei oleks privileeg, vaid vältimatu regionaalpoliitiline meede. Soovime, et saared oleksid ka tulevikus tugevad majanduspiirkonnad,“ kommenteeris Saaremaa vallavanem Rainer Antsaar.
Pöördumises märgitakse, et saartel on märkimisväärselt kallimad transpordikulud, ühed Eesti kõige madalamad töötasud ning väiksem tootlikkus. Samuti tuuakse esile, et üleriigilised meetmed ei arvesta piisavalt saarte eripäraga.
„Riik on õigustatult pidanud oluliseks toetada Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit sealsete väljakutsete tõttu. Saaredki on geograafiliselt eraldatud ja pidev ühenduste kallinemine mõjutab siin igat ettevõtet ja peret. Vajame programmi, mis aitab suurendada üldise majanduskeskkonna konkurentsivõimet, realiseerida potentsiaalikaid pilootprojekte ja arendada ettevõtlusalasid. Olemasolevate töökohtade säilitamiseks, uute investeeringute maandamiseks ja ekspordivõimelise tootmise arendamiseks peab riik nägema saari strateegilise majandusruumina, mitte äärealana. Soovime, et saared oleksid atraktiivsemad nii õppuritele, tööjõule kui ka potentsiaalsetele investoritele,“ lisas Saare Arenduskeskuse juht ja pöördumise algataja Rainer Paenurk.
Väljakutsed ja statistilised näitajad
RETK 2025 seireraporti järgi on Lääne-Eesti mahajäämus mitmes olulises majandusnäitajas ja see on ajas süvenev. Eriti suur on erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes:
- ettevõtete lisandväärtus: Lääne-Eestis pisut üle 60%; Lõuna-Eesti vastav näitaja üle 80%; Kirde-Eesti üle 140%
- SKT proportsioonis hõivatu kohta: Lääne-Eestis pisut üle 60%; Lõuna-Eesti vastav näitaja üle 80%; Kirde-Eestis pea 90%
- ekspordimaht ettevõtte kohta: Lääne-Eestis pisut üle 40%; Lõuna-Eesti üle 60%; Kirde-Eestis pea 70%
Koostöö ja toetajad
Ettevõtlusprogrammi loomisega on päri ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mis on lubanud meetme väljatöötamisel vajadusel õla alla panna. Koja peadirektor Mait Palts tõi välja, et saarte eripäradega arvestamine on põhjendatud, eriti kuna sarnased meetmed on loodud ka Ida-Viru ja Kagu-Eesti toetuseks ning Eestis peab olema võimalik igas piirkonnas sarnastel alustel ettevõtlust arendada. „Saartel on palju potentsiaali alates sinimajandusest kuni taastuvenergiani, kuid ilma sihipärase toeta jäävad paljud ideed kahjuks meretagusele riiulile. Läbimõeldud lähenemine annaks kohalikele ettevõtetele hea stardiplatvormi ja aitaks saarte elu igas mõttes aktiivsemaks muuta,“ sõnas Palts.
Pöördumises tuuakse välja peamised väljakutsed, mis pidurdavad Lääne-Eesti suursaarte majandusarengut:
- geograafiline isolatsioon ja transpordikulu;
- piiratud elamispinna kättesaadavus;
- väiksem kohalik turg ja sesoonsus;
- kallimad ehitus-, teenuse- ja taristukulud;
- aastatepikkune elektrivõrgu liitumisvõimsuste nappus ja häired;
- eelisarendatud ettevõtlusalade ning investeerimiskindluse puudumine.
Programmi põhieesmärgid ja ettepanekud
Väljakutsetega tegelemiseks esitati riigile ettepanek käivitada Saarte ettevõtlusprogramm, mis toetaks ettevõtete investeeringuid, innovatsiooni ja ekspordivõime kasvu ning strateegilisi projekte, sealhulgas:
- tootearendust ja digitaliseerimist;
- energia- ja ressursitõhusust, mikrovõrkude arendamist ja taastuvenergia lahendusi;
- sinimajanduse ja meretehnoloogia pilootprojekte;
- uusi turismimudeleid ja aastaringset teenusmajandust;
- ettevõtlusalade arendamist ja taristu investeeringuid;
- spetsialistide kaasamist.
Pöördumise esitajad:
Saaremaa vald, Muhu vald, Hiiumaa vald. Saare Arenduskeskus SA, Hiiumaa Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Saarte Energiaagentuur MTÜ.
Pöördumise tekst:
