Saare maakonna raamatukogudes on juubeliaasta toonud kaasa hulgaliselt näitusi, kohtumisi ja kogukondlikke ettevõtmisi. Saaremaa Keskraamatukogus sai näha näitust „500 aastat eestikeelseid raamatuid“, mille panid kokku projektijuhid Triin Ploom-Niitra ja Krista Ojasaare. Lisaks eksponeeriti graafiku Olev Soans piltkaarte, Hispaania ja Eesti kunstnike muinasjutuilustratsioone ning menukat muumiteemalist väljapanekut. Raamatuaasta juhatas sisse kohtumine kirjaniku ja kirjastaja Epp Petronega, kus räägiti kirjutamisest, kirjastamisest, taaskasutusest ja tulevikuplaanidest. Sellised kohtumised annavad lugejatele võimaluse näha raamatu sünni telgitaguseid ning kohtuda inimestega, kes kirjandust loovad.
Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks tikiti Hellamaal ja Kuressaares piltvaip, kuhu jäädvustati meie raamatuloo tähtsündmused. Valiku tegid teadlased Krista Aru ja Mart Jagomägi. Kevadel külastasid maakonna raamatukoguhoidjad kolleege Järvamaal ning suvel toimusid huvilistele bussireisid maaraamatukogudesse, mida juhendas Abruka raamatukogu endine juht Helle Kesküla. Osalejad tõdesid, et külaraamatukogud on elujõulised ja kogukonna jaoks asendamatud – need on paigad, kus hoitakse alles kohalikku mälu ja lugusid ning kus inimesed saavad kokku ka siis, kui mujal avalik elu hääbub.
Raamatukogud tähistasid ka Saaremaaga seotud kirjanike juubeleid. Vendade Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik juubelid ning uue raamatu esitlus tõid kohale rohkelt huvilisi. Kärla kandis meenutati raamatukogu rajajat Peeter Süda, kelle sünnist möödus 195 aastat. Kogu Saaremaal pühendati raamatu aasta kirjanik Albert Uustulndi 100. sünniaastapäevale, mida tähistati kohtumiste, muusika ja mälestustega Hellamaast Torguni. Esinesid ka tema pojad Lembit Uustulnd ja Meelis Uustulnd, mis lõi sündmustele erilise koduse ja südamliku õhkkonna.
Laste ja noorte lugemishuvi
Erilist tähelepanu pöörati lastele ja noortele. Lasteosakond avas näituse „Erikujuline raamat“, kus tutvustati kõige väiksemaid, suurimaid ja eriskummalisemaid raamatuid ning räägiti raamatu arengust. Näitusel osales ligikaudu 300 last. Kohtumised saare kirjanikega – nagu Tambet Tamm, Pille Tamm, Reena Vallau, Grethe Rõõm ja Jana Maasik – tõid kokku sadu õpilasi nii linnast kui maakoolidest.
Väiksematele lastele käivitati Põnnikese pooltund ning lugemiskoer Luna aitas lapsi, kes vajasid tuge lugemisel või esinemisjulguses. Koolivaheaegadel toimunud meisterdamispäevad olid väga populaarsed. Metsateemaliste sündmuste raames kohtuti bioloogi Urmas Tartesega ning jutuvestja Piret Pääriga. Lugemisprogramm „Lugemisisu“, mida koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus, on toonud lugemise juurde rekordarvu lapsi ning kujundab noorte lugemisharjumusi. See näitab, et huvi lugemise vastu tekib varakult, kui selleks luuakse inspireeriv keskkond.
Raamatukogude roll kogukonnas
Statistika näitab, et huvi raamatukogude vastu on kasvanud. Saare maakonna raamatukogudes suurenes külastuste arv märgatavalt ning toimus sadu üritusi, näitusi ja koolitusi. Raamatukogud teevad tihedat koostööd koolide, noortekeskuste ja seltsidega ning on kujunenud kogukonna keskusteks. Mitmed ettevõtmised said toetust Saaremaa Kultuurkapitalilt, sealhulgas kontserdid sarjast „Laul ja luule“, kus esines laulja Hedvig Hanson. Lisaks on raamatukogud panustanud maakondlikesse sündmustesse, nagu loodusfestivalid ja haridusprojektid, näidates, et nende roll ulatub kaugemale kirjandusest.
Kuigi sageli räägitakse raamatust kui kaduvast meediumist, näitab Eesti raamatu aasta vastupidist. Digiajastulgi vajame lugemist, et hoida keelt, mõtlemist ja kultuuri. Raamatukogud ei ole pelgalt laenutuspunktid, vaid paigad, kus kohtuvad inimesed, ideed ja lood. Eesti raamatu aasta pidulik lõpetamine toimub märtsis 2026 ning selleks valmistuvad paljud raamatukogud ühiste sündmustega. Aasta lõpuni jätkuvad näitused ja ettevõtmised, mis kutsuvad kõiki osa saama meie kirjasõna pikast ja elujõulisest loost ning annavad kindlust, et eesti raamatul on tulevik ka järgmiste põlvkondade kätes.
| 2024 | 2025 | |
| Külastuste arv kokku | 143 503 | 164 754 |
| Lapsed | 33 313 | 40 487 |
| Üritused | 843 | 961 |
Raamatukogude juures jätkasid tegevust Orissaare kirjandussõprade klubi, Salme keskpäevaklubi, Lümanda kirjandusklubi, Hellamaa keskomingupidajad, Taritu memme-taadi raamatuklubi, seltsing Kärla Käbid, Sakla Külaarengu Selts ja Torgu raamatukogu kohvikklubi. Eikla raamatukogu juures tegutsesid MTÜ Eikla Piirkondade Külade Selts ja käsitööringid, Kõrkvere raamatukogus käisid koos MTÜ Kõrkvere Seltsingu liikmed.
2025. aastal loodi raamatukogude juurde ka kolm uut raamatuklubi – Leisi Loeb (Leisi raamatukogu), Memmede Raamatuklubi (Randvere raamatukogu) ja Noorte Lugemisklubi (Lümanda raamatukogu).
Raamatukoguhoidjad teevad koostööd koolide, noortekeskuste, rahvamajade ja teiste asutustega ning on oma tegevusega kaasa aidanud Kuressaare Loodusfestivalile, konverentsile “Metsa Mõte”, täiskasvanud õppija nädalale jt.
Näiteks Kärla raamatukogu mitmed üritused toimuvad koostöös seltsingutega Kärla Käbid ja MTÜ Kärla Kandi Selts.
Eesti Raamatu Aastast kirjutas Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor Anu Vahter 12. märtsi Saaremaa Teatajas.
