Maali originaal valmis 1980ndatel ja kuulub Haameri venna pojapojale Märt Haamerile.
Maali koopia anti Haameri suguvõsa poolt üle Saaremaa vallale 2024. aasta jaanuaris toimunud pidulikul kultuurigalal.
Suguvõsa soov on, et maal jääks meenutama silmapaistvat saarlast tema sünnilinnas. Reedel leiab see väärika koha Kuressaare kultuurikeskuse fuajees 2002. aastal Kuressaarele kingitud Ivar Kaasiku maali kõrval.
Eerik Haamer (17.02.1908 Kuressaare – 4.11.1994 Kungälv, Rootsi) oli Pallase kunstikoolkonna esindaja ja üks 20. sajandi silmapaistvamaid Eesti maalikunstnikke, kuigi tema elutee pikem osa möödus Rootsis elades.
Inimese ja teda ümbritseva keskkonna kujutajana lõi Haamer sisutihedaid ja säravaid teoseid kõigil oma loomeperioodidel, ammutades inspiratsiooni ka Saaremaa ja Ruhnu rannarahva elust.
2017. aastal asutati Eerik Haameri nimeline kunstiauhind eesmärgiga tunnustada silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada Saaremaalt pärit kunstniku Eerik Haameri mälestust.
Eerik Haameri viimane päriskodu Rootsis oli väikesel kaljusaarel Lyröl, mille pind on peaaegu üleni kalju. Sinna ta ehitas oma nn onni ja hiljem selle kõrvale maja, mis oli ühtlasi ka tema ateljee. Haameri sõnutsi oli see ainuke koht, kus ta tundis ennast veel kodus siin maailmas. Haamer kujutas sealseid kaljusid väga paljudel maalidel ja joonistas neid erinevate valguste ja tingimustega. Haamer imetles neid määratuid kivikogumeid leides, et neis "on kõik olemas,
mida skulptorid on inimkonna ajaloo vältel iganes teinud ja teha püüdnud".
