Seminaridel andsime ülevaate Interregi Baltic Sea2Landi projektist, huvilised said võtta osa interaktiivsetest töötubadest, milles oli võimalus teha ettepanekuid vastavalt piirkonna eripäradele ja vajadustele. Saime teavet rannikule ligipääsetavusega seotud peamistest muredest ja rõõmudest. Sealhulgas arutasime, millised on taastuvenergia ja rannikuruumi kooskasutuse ruumilise arengu küsimustes olulisemad proovikivid Saaremaal.
Mere äärde pääs raskendatud
Esimesel paneelil küsisime osavõtjatelt tagasisidet rannikualadele ligipääsetavuse ja rannikuruumi kasutuse kohta. Kus mere ääres ja merel käiakse, mida seal tehakse ning missugused üldlevinud probleemid juurdepääsuga merele esinevad. Aruteludes tulid peamiste probleemidena välja, et läbi eravalduste kulgevad erateed takistavad juurdepääsu rannikualadele, kus tahetakse kalastada, ujuda, telkida, matkata või muid rekreatiivseid tegevusi harrastada. Toodi välja, et erateedel pole lahendatud servituudi küsimust, need on aiaga suletud või sisenemisel keelumärgiga tähistatud. Samuti tõsteti esile, et lisaks takistavad karjaaiad vaba ligipääsu rannikualadele.
Ettepanekutena toodi välja, et liiklusmärgid tuleks valla poolt üle vaadata, ebaseaduslikud liikluskeelud likvideerida, kogukonnasadamate märgistused muuta arusaadavamaks ning lahendada karjateede ülekäigukohad raudlattidega. Maaomandi murede tõttu tuleks paigaldada rohkem märke ja viitasid (nt kus on eramaa, kus avalik maa, kus parklad jne).
Teisel paneelil rääkisime osavõtjatega taastuvenergiast, selle vajalikkusest ja sellest, mis kogukonnas kõneainet pakub. Kohalolijad said SWOT-analüüsi teel välja tuua taastuvenergia nõrkade külgede mõjusid ja tugevaid külgi ning anda oma sisendi ja ülevaate taastuvenergia tulevikuvõimalustest ja võimalikest ohtudest, mille eest end võibolla kaitsta.
Tuuleparkide head ja halvad küljed
Taastuvate energiaallikatena toodi välja päikesepaneelid, tuulepargid, voolav vesi, tuumaenergia, pilliroo ja muda kasutamine biogaasi tootmiseks. Tugevate külgedena nimetati uusi võimalikke töökohti, energiasõltuvuse parandamist ja ühenduskindluse saavutamist. Looduslikke ressursse, nagu pilliroog ja muda, on piisavalt.
Nõrkade külgedena viidati, et Saaremaale kavandatavate meretuuleparkide kohta infot napib, mistõttu pole ka usaldust. Toodi välja negatiivne visuaalne mõju rannarahvale ning päikese- ja tuuleenergia taristu kiire amortiseerumise tõttu on jäänud ebaselgeks hilisem utiliseerimistegevus.
Meretuuleparkide kohta toodi võimalustena välja uued õppesuunad ja töökohad kohalikele, teenindavad sadamad, taluvustasu, arendajate investeeringud kohalikku infrastruktuuri ning sadamatesse. Sealhulgas nimetati, et taastuvenergiat saab toota mujalt mere rannikualalt, nt meremuda kasutada biogaasi tootmiseks või pilliroog küttelahendusena.
SWOT-analüüsi täitmisel nimetati tuule- ja päikeseenergia tootmise ohtudena nende suurt mõju keskkonnale ning kuidas vajalik taristu võib mõjutada erakinnistuid. Päikeseparkide loomist nähakse kui põllumaade „raiskamist“. Meretuuleparkide kavandamisel toodi ohtudena välja avatud merevaadete kadumist, kalavarade võimalikku vähenemist, ohtu kalandusele ja rannarahvale, hilisemat utiliseerimist ja sellega seonduvat tasu.
Saaremaa vald tänab kõiki, kes seminaridest osa võtsid. Seminaridelt saadud tagasiside ja info on abiks Saaremaa projekti elluviimisel, alusmaterjaliks uuele üldplaneeringule ning teistele Saaremaa vallas korraldatavatele planeeringutele.
