Saaremaal tekkivate olmejäätmete kogus on suhteliselt väike, mistõttu ei ole seni olnud otstarbekas rajada kohapealseid käitluslahendusi. Seetõttu toimivad Kudjape ja Maasi jäätmejaamad peamiselt ümberlaadimisjaamadena, kust vastu võetud jäätmed suunatakse edasiseks käitluseks mandrile. Operaatori ülesanne on leida nende jäätmete töötlemiseks kõige sobivamad ja keskkonnasäästlikumad lahendused. Lisaks on operaator kohustatud tagama, et kokku kogutud segaolmejäätmed sorteeritakse enne ladestamist või põletamist, et võtta välja kõik materjalid, mida on võimalik suunata ringlusesse.
Vastuvõtutasu ja hinnad
Alates 1. veebruarist 2026 kehtib segaolmejäätmete vastuvõtutasu jäätmejaamades 238 eurot tonni kohta, lisandub käibemaks. Jäätmeveo teenuse hinnataseme kujunemist mõjutavad mitmed tegurid: segaolmejäätmete koguse vähenemine, jäätmejaamade rendihinna tõus operaatorile ning käitlushindade kasv. Kui viis aastat tagasi tekkis Saaremaal ligi 4500 tonni segaolmejäätmeid aastas, siis praegu on see kogus vähenenud umbes 3500 tonnini. Vähenemine näitab, et elanikud on hakanud jäätmeid usinamalt liigiti koguma. Jäätmejaamade renditasu kasutatakse maakonna jäätmekäitlusega seotud projektide rahastamiseks, jäätmejaamadega seotud korrashoiu- ja hooldustöödeks ning Kudjape prügila järelhoolduseks.
Jäätmereform ja tulevik
Saaremaal on juba mitu jäätmeveoperioodi olnud segaolmejäätmete üleandmine kodust kallim kui liigiti kogutud jäätmete üleandmine. Kliimaministeeriumi eestvedamisel on käimas jäätmereform, mille eesmärk on minna üle omavalitsuskesksele jäätmemudelile. Üks põhimõtteid on jäätmete hinna diferentseerimine soodustamaks jäätmete liigiti kogumist, mis tagab koguselt suurema ja kvaliteedilt puhtama üleandmise ja selle kaudu ka paremad ringlussevõtu võimalused. Üha vähem jäätmeid peaks jõudma prügilasse ladestamisele ja põletamisele, üha enam peaks leidma alternatiivse kasutuse.
Kuna jäätmereformi aluseks olevad seadusemuudatused ei ole veel vastu võetud, on jäätmejaamade opereerimise hange tehtud hetkel kehtiva seaduse alusel ja põhineb valdavalt samadel põhimõtetel nagu ka eelmisel perioodil. Seni kehtivatele õigusaktidele tugineb ka praegu Saaremaa vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo hange.
Seetõttu ei too uus 2026. aasta kevadest algav korraldatud jäätmeveo periood veel elanikele kaasa ulatuslikke sisulisi muudatusi jäätmehoolduses. Algav veoperiood saab olema ettevalmistuste tegemise aeg uuele jäätmehoolduse korraldusele üleminekul: selle perioodi jooksul selguvad Saaremaa jäätmete sortimisuuringu tulemused, tuleb koostada uus jäätmekava ning muudatused sisse viia kehtivasse Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja. Suurimaks väljakutseks saab olema omavalitsuskeskse jäätmemudeli väljatöötamine, mis võimaldaks tagada piisavalt suure liigiti kogumise määra Saaremaa valla iseärasusi silmas pidades ning seda jätkusuutlikult.
Edaspidi toimuv sõltub otseselt jäätmereformi aluseks olevate õigusaktide muudatustest. Eeldatavasti aga suureneb segaolmejäätmete üleandmise hind, jäädes endiselt oluliselt kõrgemaks võrreldes liigiti kogutavate ja üleantavate jäätmeliikide hinnaga – teenushindasid tõstab lähiaastatel veel kavandatav riiklike tasude tõus (ladestustasu, põletustasu). Kõik jäätmevaldkonnaga seotud asutused ja ettevõtted on uue seadusemuudatuse ootuses ja jäätmehoolduse tulevikuperspektiivid saavad selle vastuvõtmisel ka Saaremaa vaatest selgemaks.
