Saaremaa koolivõrgu ümberkorraldamisest

Saaremaa koolivõrgu arutelud on kestnud pikalt ja ei ole alanud selle aasta jaanuaris. Need on kestnud aastaid, kuid otsusteni jõutud ei ole. Täna ei ole meil vaidlust, et laste arv väheneb, kvalifitseeritud õpetajate puudus süveneb ning koolimajade investeeringuvajadused kasvavad. 
 
Meie alustasime arutelusid teadmisega, et väga väikese õpilaste arvuga koolide sulgemine võib olla vältimatu. See oli aus lähtekoht, millega kogukonna poole pöördusime, sest tänane süsteem ei ole pikemas vaates jätkusuutlik. Samas on selge, et koolil on kogukonna jaoks oluline roll. Nüüd nädalad hiljem tuleb tunnistada, et me oleme veel väga kaugel, sest meil kogukonnana puudub ühine mõistmine ja kokkulepe, mis aitaks kogu Saaremaa koolivõrku tugevdada. Sellega tuleb sisuliselt ja hooga edasi tegeleda.
 
Eeltoodust tulenevalt alustame koolivõrgu reformimisel liikumist väiksemate sammudega. Esimene plaan on viia alla 10 lapsega koolid ühtse juhtimise alla. Kihelkonnal, Mustjalas ja Laimjalas jääb alles esimene kooliaste. Samas peame me siiski kokku leppima piiri, millest alates ei ole enam õppekoht hariduslikult jätkusuutlik. Selliseid otsuseid ja rasket vastutust ei saa jätta koolijuhi kanda.
 
Saaremaal õpib täna ligikaudu 3200 last. Haridusele suuname ligi 54% kogu valla eelarvest ja see on meie selge prioriteet. Saaremaal töötab ligikaudu 380 õpetajat, mis tähendab keskmiselt umbes 8–9 õpilast ühe õpetaja kohta. Riik arvestab õpetajate palgatoetust keskmiselt 12 õpilase kohta ühe õpetaja ametikoha arvestuses. See tähendab, et vald peab lisaks riigi toetusele katma 30% õpetajate töötasust. Lisaks koolihooned ja kõik sinna juurde kuuluv on tekitanud olukorra, kus juba täna on keeruline leida lisaraha koolivahendite ostuks, rääkimata hoonete renoveerimisest.
 
Lisaks on meil täna ligikaudu 20% õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad. See tähendab, et probleem ei ole ainult rahaline. Iga väga väikese õpilaste arvuga kool tähendab täiendavat vajadust õpetajate ja tugispetsialistide järele ajal, mil neid on keeruline leida.
 
Täna volikogule esitatud eelnõus märgitud ühtne juhtimine ei tähenda kogukonna rolli vähendamist ega koolimaja sulgemist. See tähendab ühist juhtimist, paindlikumat õpetajate kasutust ja ressursside targemat suunamist. Meie eesmärk on tagada tugevad ja jätkusuutlikud põhikoolid üle Saaremaa. Selleks tuleb arendada koolitransporti ning laiendada huvihariduse võimalusi, et lastel oleksid võrdsed arenguvõimalused sõltumata elukohast.
 
Need otsused ei ole lihtsad. Olen juba kuulnud küsimusi, kas selliseid samme on mõistlik teha enne 2027. aasta kevadel toimuvaid Riigikogu valimisi. Kuid valimised ei saa olla põhjus otsuste edasi lükkamiseks. Vastutus ei ole ainult tänase päeva ees. Vastutus on selles, et 10–15 aasta pärast oleks Saaremaal tugev koolivõrk, kus igas klassiruumis on pädev õpetaja ning kõigil lastel võrdselt kvaliteetne haridus.