Õppetunnid ja iseseisev töö – küsimusi rohkem kui vastuseid

Sellest tulenevalt on valla haridus- ja noorsootööosakond pöördunud selguse saamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (edaspidi PGS) sätestab, et õpilase õppekoormus peab olema mõistlik ning võimaldama aega huvitegevuseks ja puhkuseks. Samuti sätestab PGS põhikoolis maksimaalse õppetöö nädalakoormuse. Enamus koole tegutseb maksimaalse nädalakoormuse piires.

Põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK) lähtudes on võimalik aineid lõimida, vähendades sellega nii õpilaste kui ka õpetajate koormust. Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavaosakond on 2025. aastal selgitanud, et ainete lõimimine on lubatud (näiteks karjääriõpetus ei ole eraldi valikuna, vaid kõikidesse ainetesse integreeritud; arvutiõpetus ei ole eraldi tunnina, vaid integreeritud teiste ainetega).

Siiski jääb ebaselgeks, kas kool võib aineid lõimida ja muuta õppe/õpetamise koormust oma kooli õppekavas nii, et PRÕKi kohustuslik tundide maht oleks tagatud, kuid maksimaalset nädalakoormuse piiri ei järgita? Kui see ei ole lubatud, siis millistele õigusaktidele tuginetakse ning kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava sihtidega?

Õppetund on kooli päevakavas või õpilase individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe või õppekäik, suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele.

Üha enam kasutatakse õppe- ja kasvatustegevuses terminit „iseseisev õpe“. Paljudes koolides on iseseisva õppimise päevad, aga on ka koole, kus õppetunnist mingi osa on määratletud õpilase iseseisva õppena. Samas ei asenda see juhendatud õpet ning selliseid päevi ei saa justkui arvestata 175 kohustusliku õppepäeva hulka.

Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit ja see vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võivad toimuda järjest ilma vahetunnita. Paljudes koolides on üksikud tunnid 40 minutit, paaristund 75–80 minutit ning ülejäänud õpe, mis on vähendatud ajaraamist väljas (ehk siis 5, 10 või 15 min) toimuks õpilase iseseisva õppena. 

On ebaselge, kas see aeg, mis on ajaraamist välja, võib kool määrata iseseisva tööks, mis sel juhul kataks õppetunni pikkuse (45 minutit) täielikult?

Kui osa õppetunnist on iseseisev töö, tekib küsimus, mis vahe on individuaalsel iseseisval tööl, mille aeg justkui kuulub õppetunni arvestusliku pikkuse hulka, ja tunnis antaval kodutööl, mis on lisaks õppetunnis tehtavale?

Kas juhtudel, kus osa õppetunnist nimetatakse õpilase iseseisvaks tööks, ei ole tegemist õppetunni lühendamisega? Kas koolil on selleks pädevus? Kui tunnid on 45 minuti asemel 40 minutilised, peaks neid arvuliselt justkui rohkem olema. 

Kokkuvõtteks: Oleme haridusasutuste õppekoormuse ja päevakavaga seonduvatest probleemidest kooli pidajana teadlikud. Oleme koondanud need küsimused ning edastanud Haridus- ja Teadusministeeriumile koostöös teiste omavalitsustega, eesmärgiga saada ülevaade Eesti koolides toimuvast õppekorraldusest, koolide õppekorralduse väljakutsetest ning millised vastuolud on õppekorralduse arengutega tekkinud.

Lähiajal toimub sel teemal üleriigiline veebiseminar koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et saada vastuseid tõstatatud küsimustele.