Nõustamiste arv on kasvanud
2023. aastal oli Saare maakonnas kokku 225 lähisuhtevägivalla-alast nõustamist, mis teeb keskmiselt 19 nõustamist kuus. Võrreldes tunamullusega kasvas nõustamiste arv 60 võrra. Möödunud aasta tegusaim kuu oli jaanuar – kokku 33 erineva nõustamisega. Peamine pöördumise põhjus on läbi aastate jätkuv vaimne ja füüsiline vägivald peres ehk lähisuhtevägivald.
Miks siis aasta alguses vajatakse on rohkem abi? Siin on ühest vastust keeruline leida, aga tunnetuslikult on kurb tõdemus see, et aasta lõpus, kui ollakse pikkade pühade tõttu justkui perekesksemad, tekivad pahatihti peresisesed pinged, mida ei suudeta vägivallata lahendada.
Suurem osa nõustamisi vajavad laiapõhjalist sekkumist ehk võrgustikutööd, kuna erinevad murekohad on tekkinud mitme asjaolu koosmõjul. Selleks, et inimest paremini aidata, on tähtis, et võrgustikutöösse kaasatakse eri asutuste spetsialiste. Nii saavad nad vajaliku info kätte ühel ajal ning see vähendab võimalusi, et miski läheb n-ö tõlkes kaduma. Võrgustikutöö võimaldab teha kiireid ja olulisi otsuseid, et juhtumiga seotud inimesed suudaksid elukorraldusega paremini toime tulla. Sedalaadi juhtumipõhised võrgustikutöö mudelid on MARAC (sotsiaalkindlustusamet.ee/MARAC) ja „Ringist välja“ (sotsiaalkindlustusamet.ee).
Kaheksa erinevat ohvriabiteenust
2023. aasta 1. aprillil hakkas Eestis kehtima uus ohvriabi seadus (OAS), mis lähtub põhimõttest, et vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi tõttu kannatanule tuleb pakkuda tuge, mis võtab arvesse tema vajadusi ning muudab juhtunust taastumise sujuvaks. OAS kirjeldab kaheksat erinevat ohvriabiteenust:
- ohvriabi põhiteenus,
- psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral,
- naiste tugikeskuse teenus,
- seksuaalvägivalla kriisiabi,
- inimkaubandusohvrite teenus,
- taastava õiguse teenused,
- vägivallast loobumise toetamine,
- traumast taastumist toetav vaimse tervise abi.
Siinkohal tutvustan lähemalt ohvriabi põhiteenust, mis oma olemuselt hõlmab teadmisi kõikidest eeltoodud teenustest.
Ohvriabisse võib pöörduda nii ohver, kes on kannatanud vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi tõttu, kui ka tema lähedane. Pöörduda saab ka siis, kui inimene on näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on juhtunud õnnetus. Ohvriabitöötaja annab nõu ka siis, kui inimene muretseb lähedase pärast või tahab kedagi toetada.
Ohvriabitöötajad:
- pakuvad emotsionaalset tuge,
- jagavad infot abi saamise võimaluste kohta,
- juhendavad suhtlusel teiste asutustega.
Nõustamisele võib pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitisi ja teenuseid taotledes peab siiski esitama isikuandmed. Kui inimese mure tuleb lahendada mitme asutuse koostöös ehk võrgustikutöö põhimõttel, küsib ohvriabitöötaja kannatanult luba, et kaasata koostööpartnereid.
Ohvriabitöötaja poole saab pöörduda nii alaealine kui ka täiskasvanu, kuid tasub pidada meeles, et nõustamise jaoks on vaja kohtumine enne kokku leppida. Ohvriabitöötajad asuvad kõigis Eesti maakondades. Piirkondlike ohvriabitöötajate kohtaktid leiab palunabi.ee lehelt (www.palunabi.ee/et/vota-uhendust).
Kriisitelefon töötab ööpäev läbi
Kiireim viis saada esmast nõustamist on helistada sotsiaalkindlustusameti ööpäev läbi ohvriabi kriisitelefonil 116 006 (välismaalt helistades +372 614 7393).
Väljaõppinud spetsialistid pakuvad tuge ja ärakuulamist nii eesti, vene kui ka inglise keeles, kui inimene on kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud tema lähedase või tuttavaga. Kriisitelefoni nõustajad kuulavad, jagavad infot abivõimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad inimest õige spetsialistide juurde.
Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 võib helistada, kui inimene:
- on langenud süüteo ohvriks;
- on jäetud hooletusse või koheldud halvasti;
- on tundnud füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda;
- on kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel lähedase;
- soovib anda teada kellestki, kes võib vajada abi;
- soovib saada nõu, kuidas abivajajat tema raskuses toetada.
Vahel on kergem oma muret jagada kirjalikult. Kui inimene ei soovi telefoni teel rääkida, on tal võimalik nõustajaga ühendust saada veebivestluse kaudu. Aadressil www.palunabi.ee tuleb vestluse alustamiseks vajutada paremas nurgas olevale nupule „Alusta vestlust“. Ka seal on soovi korral võimalik jääda anonüümseks.
Muud abivõimalused
- Helista 112, kui oled ohus, sinuga on juhtunud õnnetus või oled kuriteo ohver.
- Helista sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta veebivestluses aadressil lasteabi.ee, kui soovid teatada abivajavast või hädaohtu sattunud lapsest.
- Helista sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (emotsionaalne tugi kell 10–24, hingehoid kell 16–24), kui vajad emotsionaalset tuge, sul on mure enda või lähedase haiguse pärast, esinevad eksistentsiaalsed või spirituaalsed küsimused, vajad tuge leinas või surija ja tema lähedaste pärast.
- Sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise veebinõustajad (sotsiaalkindlustusamet.ee) pakuvad tuge igapäevaeluliste muredega toimetulekul.
- Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinilt 660 7320 (tööpäevadel kl 8.30–17) saad abi, kui sul esinevad inimkaubandusele viitavad tunnused või oled sattunud inimkaubanduse ohvriks (näiteks tööalane või seksuaalne ekspluateerimine, kuritegevusele sundimine vms).
- Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliinilt 660 6077 (tööpäevadel kl 10–16) saad abi, kui oled mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast.
- Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, saad pöörduda sulle lähimasse ööpäev läbi avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
- Kui oled sattunud vägivalla ohvriks ning vajad koos lastega turvalist ööbimist, nõustamist ja tuge, on sul võimalik küsida abi naiste tugikeskustest (www.sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused) üle Eesti.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna Lääne piirkonna ohvriabi kabinet asub aadressil Transvaali 58, Kuressaare linn (Kuressaare politseijaoskond).
Ohvriabi peaspetsialist Saare maakonnas on Meelis Juhandi, +372 5757 0744, [email protected].
