Saaremaa vald on partnerina kaasatud rahvusvahelisse Baltic Sea2Landi projekti (perioodil 2023–2025), mis keskendub mere ja maismaa seostele ning rannikualade jätkusuutlikkuse planeerimisele. Saaremaa katseprojekti käigus tegeletakse eelkõige kahe teemaga: ligipääsetavus merele ja taastuvenergia tulevik, mida uuriti fookusrühma arutelude, osaluskaardistamise, küsitluse ja intervjuude kaudu. Küsitlus viidi läbi koostöös Norstatiga ning selles osales 400 Saaremaa elanikku, mis moodustas representatiivse valimi. Küsitluses oli võimalik ideekorjekaardile märkida rannikualad, mida kohalikud kasutavad. Sellega sooviti koguda kohalike rannikuala kasutusmustri teavet ning näha, kus ja millisel viisil pääseb kallasrajale ja milliseid tegevusi mere ääres harrastatakse.
Järgnevalt lühikokkuvõte projekti esialgsetest tulemustest ja edasistest sammudest.
Juurdepääs merele
Ligipääsu rannikule ja rannamaastikele saab mõtestada inimeste liikumise (kuidas pääseb mereni) ja ka muutuste protsessis osalemise kaudu (kelle hääl loeb). Üldiselt kujundab avalikku huvi saarlaste või turistide soov jõuda mereni, olgu eesmärgiks suplemine, kalapüük või lihtsalt kosutav hea vaatega jalutuskäik. Samas erahuvi tõukub ranniku lähedal elava maaomaniku soovist kaitsta oma privaatsust. Need kaks soovi ei leia alati kooskõla.
Mere äärde pääsemine on teravam küsimus mõnedes Saaremaa kantides (nt mõnel pool Lääne-Saaremaal). Umbes 65% küsitlustele vastanutest ei näe merele ligipääsetavusega probleeme, kuid teema aktuaalsus toodi selgelt esile fookusrühma arutelude käigus. Ühe olulise suundumusena tuli aruteludes ja osaluskaardistamise käigus välja randa viivate teede sulgemine, mida kogukond on harjunud juba pikemat aega kasutama. Sagedamini sulgevad oma erateid uued omanikud, kes pole teadlikud väljakujunenud tavadest ja mitteformaalsetest kokkulepetest kogukonna tasandil. Tarastatud karjamaad tõkestavad samuti liikumist rannaalal ning avalike külateede või radade osas puuduvad sageli viidad.
Küsitlus näitas, et inimesed soovivad säilitada looduslikke rannamaastikke ilma suuremate ümberkorraldusteta. Positiivselt suhtuti ka kergliiklusteede kavandamisse. Projekti käigus toimunud kaardistamise ja arutelude käigus tulid esile kogukondade jaoks olulised randa viivad ajaloolised külateed ja lautrikohad, mis kannavad kultuurilist väärtust ja avavad juurdepääsu mereni. Ideaalis võiks igal rannakülal olla vähemalt üks mereni viiv avalik tee või rada. Need avalikud juurdepääsud oleksid tähistatud infotahvlitel ja varustatud viitadega.
Kogutud info põhjal koostab Saaremaa vald ülevaate avalikku juurdepääsu vajavatest rannaala teedest ja lautrikohtadest ning samuti sõnastab kallasrajale avaliku juurdepääsu määramise põhimõtted, mis lisatakse koostatavasse Saaremaa üldplaneeringusse. Nende põhimõtetega saab lähemalt tutvuda uuendatud üldplaneeringu versiooni avalikul väljapanekul, mis toimub 2025. aasta jaanuari lõpuni.
Saaremaa katseprojekti käigus tegeletakse kahe matkaraja ettevalmistavate uuringute ja projektidega. Üks radadest peaks paremini seostama Kuressaare linnakeskuse ja Roomassaare poolsaare linnuvaatlustorni. Teine matkarada hakkab kulgema Väinatammilt Kapussaare poolsaarele. Eesmärk on pakkuda huvitavaid liikumisvõimalusi rannikul ja tutvustada kohalike loodusväärtustena rannikualal esinevaid taime- ja linnuliike. Matkaradade avalik arutelu toimub edaspidi detailplaneeringu protsessi raames.
Taastuvenergia
Küsitlus näitas, et inimesed näevad kogukonnal ja kohalikul omavalitsusel suurt rolli rannikulähedase mere planeerimisel. Taastuvenergia arengu seostamine Saaremaa kogukondade ja maastikega on oluline teema avalikes aruteludes. Küsitlus näitas, et elanikud suhtuvad kõige soosivamalt päikeseenergiasse (62% pooldab) ning tuuleenergiat maismaal toetab umbes 45% vastanutest. Meretuuleparke, mis rajatakse umbes 12 km kaugusele rannikust, pooldas 53% vastanutest. See toetus kasvas (64%ni), kui meretuulepargid rajataks nii kaugele, et rannikult poleks neid näha. Avamere tuuleparkidega seoses kardetakse järgmisi aspekte:
- oht merega seotud elusloodusele;
- avatud merevaadete puudumine;
- traditsiooniliste rannamaastike kaudu ning uued piirangud kalapüügile.
Vastajad peavad meretuuleparkide rajamisel tõenäoliseks kasuks Saaremaa inimestele:
- uusi töökohti;
- odavamat energiat ja
- suurenevat energiaturvalisust.
Enamik pooldaks planeeritavat võimsamat elektriliini Saaremaal, aga 32% vastajatest tunnetavad sellel negatiivset mõju oma elukeskkonnale. Leitakse, et on vaja lisainfot meretuuleparkide planeerimisega seotud järgmiste teemade kohta:
- kogukondade ja elanike võimalik kasu;
- teiste riikide näited kaasamisest;
- tuulikute kasutusperiood ja utiliseerimine ning
- taastuvenergia jõudmine kodumajapidamistesse.
Meretuuleparkide asjus on märksa kriitilisemad Sõrve ja Lümanda piirkonna rannakülade elanikud, keda tuulikud otsesemalt mõjutama võivad hakata. Intervjuude käigus toodi eelkõige esile tuuleturbiinidest tuleva madalsagedusliku heli ja vibratsiooni võimalikud ohud inimestele ja mereelustikule, mida pole piisavalt uuritud.
Inimestele teeb muret see, et Saaremaast edelasse planeeritud tuuletööstuslik mereala ei võta piisavalt arvesse akumuleeruvaid mõjusid merel ja rannikul, mida võivad koosmõjus tekitada erinevate arendajate kavandatavad tuulepargid. Suhtutakse skeptiliselt tuuleenergia võimalikesse kasudesse, mis samas jätaks olulise negatiivse mõju saare kogukondadele ja keskkonnale pikemas ajaperspektiivis. Avatud merevaadete kadumises nähakse ohtu inimeste heaolule ja kultuuripõhisele turismile Saaremaal.
Seega merele ligipääsetavuse ja energiatuleviku teemad on tähtsad Saaremaa ruumilises planeerimises ja ka laiemalt üleriigilise planeeringu Eesti 2050 vaatest. Projekt Baltic Sea2Land võimaldab Saaremaaga seotud protsesse ja kogemusi analüüsida rahvusvahelises kontekstis koos Soome, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa partneritega.
Saaremaa juhttegevused aitavad arendada poliitikasoovitusi ja Baltic Sea2Land Navigatori platvormi, mis peaks tulevikus toetama ranniku- ja merealade mitmetasandilist ja jätkusuutlikku planeerimist.
Helen Erik, Baltic Sea2Landi projektijuht
Kätlin Kallas, planeeringuteenistuse juhataja
Tarmo Pikner, Tallinna ülikooli vanemteadur
Anu Printsmann, Tallinna ülikooli külalisteadur
Hannes Palang, Tallinna ülikooli inimgeograafia professor
