Mõni aeg tagasi pöörduti minu poole Saaremaa vallast ja paluti kirjutada arvamusartikkel meeste tervisest ja selle hoidmisest ning omast kogemusest. Tõepoolest, november (või kampaanianimega Movember) tõstab fookusesse meeste tervise ja haiguste ennetuse teemad. Sügavamalt enese sisse vaadates tean ka mina, kuidas peaks elama, aga millegipärast ma seda alati ei tee või ei oska teha.
Vaatame otsa kolmele eesti mehe tervise tuksikeerajale, mis mind ka isiklikult puudutavad, mida ütleb statistika selle kohta ja miks on ikkagi nii raske jõuda endaga tervislikule kokkuleppele.
Ületöötamine
Pikad tööpäevad ei ole produktiivsuse hind. Suured metaanalüüsid näitavad, et neil, kes töötavad vähemalt 55 tundi nädalas, on võrreldes 35–40 tundi töötajatega oluliselt kõrgem insuldirisk ja veidi kõrgem koronaarhaiguse risk. WHO ja ILO ühishinnangutes seostati pikka tööaega 2016. aastal hinnanguliselt 745 000 surmaga (insult ja isheemiline südamehaigus).
Soovitus on lihtne – kui tööaeg libiseb krooniliselt üle piiri, on aeg piire seada. Vaadates tagasi näiteks ajale, kui alustasin Saaremaa gümnaasiumis esimest õppeaastat 2021–2022, oli väga tüüpiline, et tööpäevad algasid vara ja lõppesid väga hilja, probleem ei olnud ka mingil perioodil koolimajas magamine, sest koduuks tundus tööminutite kao mõttes liiga kaugel. Täna tagasi vaadates on see kõik äraütlemata rumal, kuid sellel hetkel tundus ainuvõimalik.
Vähe und
Täiskasvanule on tervise seisukohalt soovitatav vähemalt 7 tundi und ööpäevas. Krooniline lühike uni on seotud suurema haigestumise ja suremuse riskiga – seda kinnitab mitmete pikaaegsete uuringute metaanalüüs. Unepuudus tõstab muuhulgas kardiometaboolse koormuse näitajaid (vererõhk, glükoositaluvus, kehakaal).
Mida siis teha? Fikseeri püsiv magamamineku aeg, jahuta ja pimenda magamistuba, lõpeta kofeiini tarbimine pärast lõunat ning hoia ekraanid voodist eemal. Kõlab lihtsalt! Kuid taas, töö olulisemaks seadmine enese tervisest tuleb eesti meestel (ja eesti naistel) väga lihtsalt. Ole sellise töönädala lõpuks veel aktiivne kaitseliitlane, kus õppustel on unepuudus pigem norm ning tunne tõelist surinat!
Uni, tuju ja suhted
Unehäire või -puudus suurendab negatiivset meeleolu ja vähendab positiivset, mis teeb igapäevasuhtluse probleemsemaks. 2021. aasta metaanalüüs näitab, et une kaotus võimendab negatiivseid tujusid ning pärsib emotsioonide reguleerimist; neurokuvamise teadustööd (loe: jälgitakse elava inimese aju) on seostanud unevaeguse ka amügdala ülereaktiivsusega. See kandub edasi lähisuhetesse: värske süsteemne ülevaade ja metaanalüüs (62 uuringut, 43 860 inimest) näitas, et suhte kvaliteet ja parem uni on mõõdukalt omavahel seotud.
Teisisõnu: kehv uni → kehvem tuju → rohkem pingeid kodus → veel kehvem uni. Jonni täis kolleeg või kodune on mõnikord lihtsalt jonni täis, tihti aga üleväsinud. Mõlemal puhul tekitab see pingeid ja jonnija ise sellest kahjuks ka enamjaolt aru ei saa, sest üleväsinud inimene saab üldjuhul asjadest kehvasti aru.
Mida siis teha?
Byung-Chul Han kirjutab raamatus „Väsimuseühiskond“, et elame saavutuste ajastul, kus kõlab lakkamatu „sa suudad!“. See näiliselt positiivne hüüdlause pöörab meid iseenda tööandjaks ja tööliseks ühtaegu. End pidevalt timmides ja tõestades kurname end ära. Pidev hüpertähelepanu tehnoloogiast – teavitused, mitme asja korraga ajamine – õõnestab süvenemisvõimet ja loovust, eneseupitamiskultuur aga muudab inimese projektiks, mida mõõdame ja hindame nagu tulemuskaarti. Han pakub raviks vana head otium’i – sihitut puhkust, vaikust ja igavust, mis taastab tähelepanu ja teovõime.
Eesti mehe tervise kontekstis tähendab see, et taastumine peab olema sama tähtis kui pingutus. Kalendris võiks olla kirjas päris puhkus ning tööteated õhtuti näiteks pärast seitset välja lülitatud. Harjuta plaanima igasse päeva veidi sihitut aega. Jalutuskäik, saun või õuetoimetus ilma telefoni ja eesmärgita. Mõõdikud ja kellad võivad olla head tööriistad, kuid nad ei tohi hakata sind ennast hindama. Süvenemist saab kasvatada ka väikeste annustena, näiteks kaks 25-minutilist fookusplokki päevas, telefon teises toas ja üks ülesanne korraga. Sama oluline on õppida ütlema läbimõeldult ja ausalt „ei“, et hoida fookust paaril tõepoolest tähtsal asjal, ega võtta endale iga kuu rohkem kui 1–3 uut kohustust. Mina näiteks ületasin selle artikliga oma kohustustelimiidi... Käitu mu sõnade, mitte tegude järgi, hea eesti mees!
