Isa tahtmine, et poeg põllumeheks õpiks viis Arnold Rüütli kodusaarelt mandrile, kus aastatega jõudis põllumajanduslik haridustee maaülikooli rektori ametipostini ja edasi Eesti põllumajanduse juhtimiseni Tallinnas.
Ta oli poliitik, põllumajandusteadlane, Eesti üleminekuaja riigipea ja Eesti Vabariigi president aastatel 2001-2006.
Eesti iseseisvumisaastate pöördelistel aegadel seisis Arnold Rüütel vankumatult ja kartmatult Eesti huvide eest Moskva võimumeeste vastu ja suuresti tema isiklike kontaktide ning tema suurepäraste juhiomaduste tõttu tuli Eesti ilma verevalamiseta läbi ka 1991. aasta augustikuu sündmustest. Ta oli ka nende seas, kes andis oma hääle 20. augustil 1991 selleks, et taastada iseseisev Eesti Vabariik.
Arnold Rüütel lõi pärast iseseisvuse taastamist tegusalt kaasa erakonnapoliitikas. 1995. aasta riigikogu valimistel kogutud rekordiline häältearv näitas rahva usaldust. Aastatel 1995-1997 oli Arnold Rüütel riigikogu aseesimees.
Aastal 2001 tõusis Arnold Rüütel valimiskogu otsuse tulemusena Eesti Vabariigi presidendiks. Sellesse tööperioodi jäävad Eesti jaoks väga ajaloolised otsused seoses Euroopa Liitu astumisega ja NATO liikmeks saamisega. Presidendina võttis Rüütel nendes otsustes väga toetava positsiooni, mis Eesti astumisel Euroopa liidu liikmeks saigi määravaks suure toetusprotsendi kogunemisele. Koguni 66% inimestest toetas sel hetkel Euroopa Liiduga liitumise otsust.
Presidendi ametis oli Arnold Rüütli toetus rahva hulgas tähelepanuväärselt suur, püsivalt ligi 70% täiskasvanud inimestest toetas teda presidendina.
Kuid Arnold Rüütlil oli ka väga suur roll Eesti omavalitsuste taasloomisel ja kujundamisel. Ta rõhutas ikka ja jälle omavalitsuste tähtsust ja tähendust kohaliku elu korraldamisel, osales kohalike omavalitsuste taasloomises ning olles erinevates ametites tegi ringi peale kõigile Eesti omavalitsustele.
Arnold Rüütli presidendi ametis olles toimusid Kadrioru lossis presidendi tööruumides regulaarselt kohalike omavalitsuste ümarlauad, kus arutati suure põhjalikkusega pea kõiki kohalike omavalitsuste valitsemisala küsimusi.
Kõige esimesed taasloodud Eesti omavalitsused olid teatavasti Kuressaare linn ja Muhu vald. Seda kinnitavad allkirjastatud dokumendid. Kuressaare linn on Arnold Rüütlile omistanud linna aukodaniku auväärse tiitli aastal 2015.
Saaremaa käekäik läks Arnold Rüütlile alati väga korda. Ta hoidis sidet elavana, tundis Saaremaa arengute vastu suurt huvi ja suhtles kohalike inimestega sageli. Tema suhtlusstiil oli sõbralik, väärikas ja vahetu, ta kuulas oma vestluspartnerit huviga ning tegi omapoolseid ettepanekuid olukordade lahendamiseks.
Saare maakonna pikaaegne maavanem Jüri Saar ütleb, et tundis Arnold Rüütlit isiklikult rohkem, kui pool sajandit ja Arnold oli mees, kelle tähtsad ametid suhtlemist ei muutnud. Ka presidendina suhtus ta inimestesse võrdselt ja lugupidavalt ning võttis alati kõigi jaoks aega. Saan maavanema sõnu vaid kinnitada. Lisaks väärikatele iseloomuomadustele on rahva juhtidel ka väline kuvand väga oluline ja määrav.
Palunud kord poeg isa käest, et isa kirjeldaks talle, milline näeb välja üks väärikas saarlane. Isa pannud ritta kõik võimalikud väärikad omadused, mis saare mehel olema peavad ja kui ta siis loeteluga pisut jänni hakkas jääma, tulnud poeg appi ja küsinud: „Kas ta on selline, nagu Arnold Rüütel?“
„Jah, just selline ta ongi nagu Arnold Rüütel,“ vastanud isa.
Lahkunud on meie oma saarel sündinud poiss, kellest sai suurmees Eesti ajaloos.
Täname, Arnold, Eestile elatud elu eest!
Kaastunne lähedastele, sõpradele, teekaaslastele…
