„Lääne-Eesti saared ja rannikuala ei vaja toetust selleks, et jääda ääremaaks. Piirkond vajab tingimusi, mis võimaldavad ettevõtetel investeerida, kasvada, eksportida ja luua suuremat lisandväärtust,“ kirjutavad ühispöördumises seitse kohalikku omavalitsust ja kuus kohalikku ettevõtlus- ja arenguorganisatsiooni.
Ühispöördumise eesmärk on jõuda selleni, et saarelisusest ja rannikupiirkondade asukohast tulenevaid püsivaid konkurentsipiiranguid arvestataks senisest selgemalt riigi investeeringute, ettevõtlusmeetmete, ühenduste ja regionaalpoliitika kujundamisel.
Euroopa Komisjon võttis 2026. aasta juunis vastu Euroopa Liidu esimese saarte strateegia ning Euroopa Liidu rannikukogukondade strateegia. Mõlemad tunnistavad saarte ja rannikualade territoriaalseid eripärasid ning kutsuvad liikmesriike üles arvestama nendega järgmise rahastusperioodi poliitikate ja investeeringute kujundamisel.
Pöördumise algatajad rõhutavad, et küsimus ei ole saarte ja rannikuala ettevõtjatele nende asukoha kompenseerimises, vaid võrdsemate konkurentsitingimuste loomises olukorras, kus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestil oma erimeetmed juba on. Saartel tegutsevate ettevõtete jaoks tähendavad meri ja piiratud ühendused püsivalt suuremaid transpordi- ja logistikakulusid, väiksemat siseturgu ning keerulisemat ligipääsu tööjõule, turgudele ja teenustele. Samuti mõjutavad piirkonna konkurentsivõimet energia- ja sidevõrkude piirangud ning kõrgemad taristu- ja ehituskulud.
Saaremaa vallavanema Rainer Antsaare sõnul on praegu õige hetk, et saarte eripära jõuaks Eesti järgmise kümnendi investeerimisotsustesse. „Saarelisus ei ole ajutine regionaalne probleem, vaid püsiv konkurentsitingimus. Meri jääb meie ümber ka järgmisel rahastusperioodil. Seetõttu ei piisa sellest, kui saarte eripära strateegiates üksnes tunnistatakse. See peab väljenduma riigi investeeringutes, ettevõtlusmeetmetes ja ühenduste arendamises. Riigiplaan 2028+ annab võimaluse teha selles põhimõtteline muutus,“ ütles Antsaar.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja rõhutab, et Eesti regionaalpoliitikas tuleb liikuda ühetaolistelt lahendustelt piirkondade tegelikke erinevusi arvestava lähenemise poole. „Võrdsed võimalused ei tähenda seda, et kõikidele Eesti piirkondadele rakendatakse täpselt ühesuguseid lahendusi. Kui lähtepositsioon ja arengutakistused on erinevad, peavad ka poliitikameetmed suutma neid erinevusi arvestada. Riik on seda põhimõtet teiste Eesti piirkondade puhul juba rakendanud. Sama loogika peab kehtima ka Lääne-Eesti saarte ja rannikuala puhul,“ ütles Tasuja.
Pöördumises viidatakse ka regionaalse arengu tegevuskava seirele (RETK), mille järgi on Lääne-Eesti mitmes võtmenäitajas Eesti madalaima majandustulemusega piirkond. Näiteks on kaupade ja teenuste eksport ettevõtte kohta vaid veidi üle 40% Eesti keskmisest ning SKT hõivatu kohta ulatub napilt üle 60% Euroopa Liidu keskmisest.
Samas on piirkonnas tugev ettevõtlus- ja tootmisbaas ning märkimisväärne kasvupotentsiaal muu hulgas toiduainetööstuses, meretööstuses ja -tehnoloogias, elektroonikas, sinimajanduses, taastuvenergeetikas ja turismis.
Haapsalu linnapea Olavi Seisoneni sõnul tuleb Lääne-Eesti saari ja rannikut käsitleda tervikliku majandusruumina. „Lääne-Eesti saared ja rannikuala on omavahel tihedalt seotud ning meie ettevõtlust, tööjõudu ja inimeste igapäevaelu mõjutavad samad ühenduvuse ja ligipääsetavuse küsimused. Me ei räägi ääremaast, mida tuleb lihtsalt toetada, vaid piirkonnast, millel on tugev majanduslik potentsiaal. Riigi ülesanne on aidata luua tingimused, kus see potentsiaal saab realiseeruda investeeringutes, ekspordis ja hästi tasustatud töökohtades,“ ütles Seisonen.
Ühispöördumises tehakse ettepanek luua Lääne-Eesti saarte ja rannikuala konkurentsivõime programm, mille üheks keskseks osaks oleks piirkonda suunatud ettevõtlus- ja investeeringumeede.
Lisaks soovitakse pikaajalist ühenduvuse arenguplaani, mis hõlmaks parvlaeva-, lennu-, rongi-, sadama-, energia- ja andmesideühendusi. Samuti tehakse ettepanek rakendada Eesti poliitikakujundamises nn. island-proofing põhimõtet ehk hinnata oluliste riiklike poliitikate, regulatsioonide, maksude, tasude ja investeerimisotsuste mõju saartele ning saarelisusest tulenevale konkurentsivõimele.
Pöördumine rõhutab vajadust arvestada saarte ja rannikuala strateegilise tähtsusega kriisikindluse, energiajulgeoleku, transpordi, side ja muu kriitilise taristu investeeringute planeerimisel ning kujundada piirkonna vajadustele vastavaid energia- ja investeerimismeetmeid.
Pöördumise esitajate sõnul on järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi ja Riigiplaan 2028+ kujundamine võimalus, mida Eesti ei tohiks kasutamata jätta.
Ühispöördumisega on liitunud Lääne-Eesti saarte ja rannikuala omavalitsused ning piirkonna ettevõtlus- ja arendusorganisatsioonid:
Omavalitsused:
Saaremaa vald
Muhu vald
Ruhnu vald
Hiiumaa vald
Haapsalu linn
Lääne-Nigula vald
Vormsi vald
Ettevõtlus- ja arendusorganisatsioonid:
Saare Arenduskeskus SA
Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ
Hiiumaa Arenduskeskus SA
Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ
Läänemaa SA
Saarte Energiaagentuur MTÜ
Pöördumise video YouTube’is.
