1. Miks on seda ühendust vaja?
Uusi elektriühendusi ning paremat ja tugevamat elektrivõrku on tarvis kogu riigile eelkõige kolmel põhjusel:
- Elektri tootmine on muutumas.
Elektrisüsteemid ehitati algselt tsentraalsetena – võrk oli tugev tootmispunktis ja muutus kaugemal nõrgemaks. Tänapäeval aga toodetakse energiat kõikjal: koostootmisjaamades, talude katustel ja tuulegeneraatorites. Seetõttu peab ka võrk olema ühtlaselt tugev, et toetada hajutatud tootmist ja tagada stabiilne energiavarustus.
- Elektri tarbimine on muutumas.
Elektritarbimine on kasvuteel, sest inimeste harjumused muutuvad: puupliidi asemel kasutatakse rohkem elektripliiti, maju soojendavad üha enam soojuspumbad ning inimesed sõidavad järjest enam elektriautodega. Samuti tarbivad tööstused elektrit rohkem kui varem. Viimase kümne aasta jooksul on tarbimine kasvanud ligikaudu 15% ning ka kõige konservatiivsemad prognoosid viitavad kasvutempo edasisele kiirenemisele. Selleks, et kõik tarbijad saaksid vajalikus mahus elektrit kasutada, on vaja tugevamat ja suurema mahutavusega elektrivõrku.
- Elektrit tuleb toota seal, kus see on kõige soodsam, ja tarnida sinna, kus seda vajatakse.
Elektrivõrk võimaldab tuua elektri tootjalt tarbijani, kusjuures tootja ei pea asuma Eestis. Välisühendused lasevad meil importida elektrit riikidest, kus tootmine on kõige soodsam. Ja kui Eestis on elekter kõige odavam, saab seda nende samade ühenduste kaudu eksportida teistesse riikidesse.
Ja eriti just Saaremaa jaoks on uut elektriliini tarvis, sest Eesti-Läti neljanda ühenduse raames luuakse täiendav ühendus Saaremaa elektrivõrguga, muutes selle tugevamaks ja töökindlamaks. See vähendab elektrikatkestuste riski ning loob paremad võimalused nii elektri tootmiseks kui ka tarbimiseks.
2. Mis on Eesti ja Läti elektriühendus üle Saaremaa?
See on uus elektriliin, mis ühendab Eesti ja Läti elektrivõrgud täiendava ühendusena Saaremaa kaudu. Elering soovib elektriühenduse kavandada 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Vajalik on kavandada ka alajaamad ja muu taristu. Võimalike uute elektriliinide trasside asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus.
3. Mis on riigi eriplaneering? Millest see koosneb? Mis on planeeringu ajakava?
Riigi eriplaneering on selline planeering, millega leitakse asukoht taristule, mille vastu on kogu riigi suur või lausa rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeeringu 2024. aasta veebruaris Vabariigi Valitsus algataski. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
1) Algatamine – praeguseks tehtud
Elering esitas 2023 aasta oktoobris Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeeringu algatamise taotluse ning Vabariigi Valitsus kaalus ning otsustas, et selle liini näol on tegu kogu Eesti ja ka rahvusvahelise huviga ning ühendus on vaja planeerida.
Riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise korraldamise ülesanne on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Selleks, et leida eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegelik töö tegija, viidi läbi riigihange ning seda tööd teeb Skepast&Puhkim OÜ.
2) Lähteseisukohad – praeguseks tehtud
See on eriplaneeringu algne etapp. Lähteseisukohad selgitavad, kuidas planeeringut koostatakse ja kuidas planeeringu käigus hinnatakse keskkonna mõju, missugune on ajakava ning missugused näevad välja planeeringu läbiviimise protsessid. Sisuliselt öeldakse, mida ja kuidas tegema hakatakse selleks, et leida just see kõige mõistlikum trass uuele ühendusele.
Lähteseisukohti käidi kohapeal tutvustamas kõikides omavalitsustes, eesmärgiga tutvustada planeeringu protsessi ning elektriühenduse projekti üldiselt. Lähteseisukohad said oma viimased kommentaarid 23.10.2024 ja peale seda algas trassialternatiivide visandamine ehk võimalike trassialternatiivide kindlakstegemine.
3) Trassialternatiivide tutvustus avalikkusele - ME OLEME PRAEGU SIIN
Peale lähteseisukohtade valmimist ja trassialternatiivide visandamist teavitati kõiki, kes võivad jääda kuni 500m kaugusele mõnest võimalikust alternatiivist.
Trassialternatiivide visandamise käigus on kasutatud kõikvõimalikke andmebaase, küsitud infot juurde kohalikelt omavalitsustelt, kuid kõige detailsem info on ainult kohalikul kogukonnal. Mõnes kohas teab just maaomanik või kohalik elanik kõige rohkem.
Seega trassialternatiivide tutvustamisel avalikkusele soovitakse saada just parimat kohalikku teadmist ning ettepanekuid. Kõiki ettepanekuid kaalutakse ning neile vastatakse.
4) Mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus – peale seda, kui trassialternatiivid paigas
Peale ettepanekute kaalumist tehakse trassialternatiivide täpsustamine kohtades, kus see on võimalik. Seejärel viiakse kõigil trassidel läbi analüüsid ja uuringud ning hinnatakse mõju. Kõikide uuringute ja analüüside lähteülesanded on avalikud riigiplaneeringute kodulehel.
Trassialternatiivide võrdluse ja mõjude hindamise käigus tekib parim teadmine erinevate alternatiivide osas ning mõjude hinnangu lõpuks tekibki eelistatud trass Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks.
5) Eelistatud trassikoridori avalik väljapanek ja arutelud – peale mõjude hindamist ja eelistuse tekkimist
Kui on tekkinud trassieelistus, siis teavitatakse taas maaomanikke eelistatud trassikoridori lähedal. Seejärel tutvustatakse uuringute tulemusi ja põhjusi, miks valitud alternatiiv on parim. Küsitakse osapoolte arvamust.
6) Planeeringu kehtestamine
Peale seda, kui planeeringus leitud parim trass saab tagasiside ja kooskõlastused, siis Vabariigi Valitsus kehtestab planeeringu.
Peale planeeringu kehtestamist hakatakse Eesti-Läti neljandat elektriühendust projekteerima ning sõlmitakse maaomanikega lepingud.
Planeeringu protsessist saab täpsemalt lugeda riigiplaneeringute kodulehel. Seal on ka kättesaadavad kõik eelpoolmainitud taotlused ja dokumendid.
4. Mille osas saan praegu, kuni 04.03.2025, mina kaasa rääkida?
Planeeringumenetluses on trassialternatiivide leidmiseks kasutatud kõikvõimalikke riiklikke ning avalikke andmebaase ning küsitud infot kohalikelt omavalitsustelt. Kõige detailsem info on ikkagi ainult kohalikul kogukonnal ning just maaomanik või kohalik elanik teab kõige rohkem kohalikest arengutest ja väärtustest.
Seega trassialternatiivide tutvustamisel avalikkusele soovitakse saadagi just seda parimat kohalikku teadmist ning ettepanekuid. Eesmärk on, et leiame parimad alternatiivid ning parimate seast leiame parima.
Kõiki ettepanekuid kaalutakse ning neile vastatakse ning kõik vastused avalikustatakse anonüümselt.
Planeeringuga seotud ettepanekuid ja arvamusi saab esitada kirjalikult kuni 04.03.2025 aadressil [email protected] või Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122.
Planeeringuga seotud küsimustele vastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Monika Korolkov (+372 5884 7055, [email protected]).
5. Millal ühendus valmib?
Kui töö kulgeb plaanipäraselt, peaks planeerimisprotsess lõppema 2026. aastal. Projekteerimine, maalepingute sõlmimine ja ehitushanked viiakse läbi 2029. aasta lõpuks ning ühendus valmib hiljemalt 2033. aastal. Hinnanguliselt kulub liini valmimiseni seitse aastat alates planeeringu kehtestamisest.
Projekti kohta saab lisainfot Eleringi kodulehelt.
6. Kuidas mõjutab ühendus elektrihinda?
Elektriliin saab elektrihinda mõjutada kahel viisil:
a. Võimaldades toota elektrit seal, kus see on kõige odavam, saab seda parema ja tugevama võrgu abil rohkem ja soodsamalt tarbijani tuua.
b. Võrgutasu – Elering plaanib rahastada välisühenduste projekte ülekoormustasust ja Euroopa abivahenditest. Ülekoormustasu kogutakse turupiirkondade hinnaerinevusest, mis tuleneb ülekandevõimsuste piiratusest ning seda kasutatakse ülekandevõimsuste suurendamiseks. Euroopa toetusvahendina kasutatakse CINEA CEF-E abirahastust. Seega see elektriühendus võrgutasu ei suurendaks.
Kokkuvõttes aitab suurem ülekandevõimsus vähendada ülekoormust ning tagab parema elektriülekande Eesti ja Läti vahel, mis võib vähendada hinnakõikumisi ja parandada varustuskindlust.
7. Kuidas mõjutab ühendus Eesti energiajulgeolekut?
Elektriühendus tugevdab Eesti energiajulgeolekut, kuna suurendab elektrivõrgu paindlikkust ja vähendab sõltuvust välistest riskidest.
8. Kuidas mõjutab see elektrienergia tootmist ja tarbimist?
Uus elektriühendus võimaldab vastu võtta ja suunata rohkem erinevat tüüpi energiat Eesti, aga eelkõige Lääne-Eesti ja saarte elektrivõrku. Ühendus toetab elektri tootmist ja tarbimist seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Täiendavad ühendusvõimalused aitavad pikemas perspektiivis kaasa ka Eesti kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.
9. Kuidas mõjutab ühendus kohalikku majandust?
Planeeringu, projekteerimise ja ehituse käigus loob ühendus töökohti nii liini rajamisega seotud ettevõtetele kui ka kohalikus ettevõtluses. Näiteks:
• Projekti ehituseelsete tegevuste käigus saavad tööd projekteerijad/maalepingute sõlmijad/kinnisvara hindajad. Isegi kui ühtegi neist Saaremaal kohapeal ei ole, peavad nad rohkem Saaremaal käima ja toovad majutusasutustele ning toitlustusele rohkem külastatavust väljaspool suvehooaega.
• Ehitusperioodil, juhul, kui on vaja metsa raadata trassikoridori rajamiseks, siis saab tööd metsamees. Saavad tööd maste komplekteerivad ehitajad, ehitatakse hooneid alajaamadesse, mis kõik mingil määral saavad rakendada just kohalikku tööjõudu. Ja jällegi toovad nad rohkem külastatavust väljaspool suvehooaega.
• Peale seda, kui aga taristu valmis saab, siis töötab ta vähese inimsekkumisega. Samas, kõik inimese loodu vajab hooldust ning hoolt peale valmimist, luues tihti uusi töökohti.
Tugevam elektritaristu on ka eelduseks, et meelitada piirkonda rohkem investeeringuid. Pikas perspektiivis soodustab parem elektrivarustus uute ettevõtete ja arenduste tulekut. Seega võimaldab Eesti-Läti neljas elektriühendus elavdada kohalikku majandust pikemaks ajaks.
10. Kui suur on hüvitis maaomanikule?
Maaomanik saab hüvitist ning talumistasu. Peale planeeringu kehtestamist ja enne ehitamist sõlmib Elering iga maaomanikuga, kelle maale õhuliin või maakaabel jääb, kasutusõiguse lepingu. Lepingu sõlmimise raames makstakse vastavalt maa hinnale ja kasutusotstarbele maaomanikule ühekordset hüvitist.
Maaomanik ja Elering lepivad lepingus kokku trassikoridori alal tehtavad tegevused, nagu korrapärane raadamine, kraavide puhastamine, kuivendamine ja asendusistutused.
Elering ei soeta õhuliini või maakaabli alla jäävat maad, kuid omandab alajaamade alused maad. Pärast taristu rajamist hakkab kinnisasja omanik saama regulaarset talumistasu, mille suurus sõltub maa hinnast.
Rohkem infot talumistasu osas leiab talumistasu kalkulaatorist.
11. Mis on piirangud kaitsevööndis pärast liini rajamist?
Kaitsevöönd on elektriliine ja alajaamu ümbritsev ala, mille kasutamist piiratakse, et tagada nii taristu kui ka inimeste ohutus.
Tegutsemine liinide kaitsevööndis on reguleeritud ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega nr 73. Erinevate tegevuste puhul võib olla vaja Eleringi kui liiniomaniku luba.
Saaremaal veel 330 kV liine ei ole, kuid kaitsevöönd kehtib ühtemoodi kogu elektritaristule, ka olemasolevatele liinidele. Kaitsevööndisse ei saa rajada hooneid ega istutada metsa, kuid põlluharimine võib jätkuda nagu ka praeguste liinide all.
12. Miks rajatakse ühendus õhuliinina?
Maakaabelliinide läbilaskevõime on madalam kui õhuliinidel, mistõttu tuleks sama võimsuse saavutamiseks rajada mitu paralleelset kaablit, mis nõuaks oluliselt rohkem tehnilisi ja rahalisi ressursse.
Maakaabli kasutamine muudab taristu rahastamise keerulisemaks, mis tähendab, et ühendus tõstaks elektri ülekandetariifi. Lisaks on maakaablite parandamine aeganõudev protsess, mis võib võtta nädalaid või isegi kuid, samas kui õhuliinide remont toimub tavaliselt tundidega, mõnikord päevadega.
13. Kas tulevikus võib tekkida elektriühendus Rootsiga?
Energiavarustuse seisukohalt oleks mõistlik kaaluda merealuse elektrikaabli rajamist Gotlandini kui Eesti-Läti ühenduse pikendust. See tooks majanduslikku kasu, võimaldades ligipääsu Skandinaavia odavamale elektrile, ning parandaks julgeolekut, kuna Gotlandi ühendus mandri-Rootsiga sõltub vaid kahest merekaablist. See on strateegiliselt oluline kogu Eestile.
Kuigi seda ühendust Eesti-Läti neljanda ühenduse raames ei planeerita, loob see projekt tulevikus võimaluse ka teisteks ühendusteks.
Viimati uuendatud 25.02.2025
