Karm statistika
Eluase loetakse taskukohaseks, kui selle hind, üür ja igakuine kulu võimaldab leibkonnal elada piisava kvaliteediga kodus ilma, et see koormaks liigselt nende eelarvet. Kodu on taskukohane osta kolme aasta netosissetuleku eest, üürides peaks kulu jääma alla 25% sissetulekust. Eluasemekulud (üür või laen ning kommunaalarved) peaksid kokku jääma alla 40% leibkonna sissetulekust.
Kuressaares olid eluasemed taskukohased aastatel 2015–2021, siis aga algas kallinemine, millele meie palgataseme tõus järele ei ole tulnud. Teatavasti on keskmine brutopalk Saare maakonnas üks Eesti madalamaid. Kui varem oli Kuressaare hinnatase kohaliku jaoks võrreldav Viljandi, Rakvere ja Maarduga, siis nüüd rühime järjest Pärnule ja Tartule järele ehk siinne kinnisvara on kohalikule järjest vähem jõukohane osta. Kui Saaremaal tervikuna on kättesaadava hinnaga kortereid umbes 45%, siis Kuressaares vaid alla kolmandiku. 2024. aastal sai Kuressaares osta eluaseme leibkonna 4,5 aasta keskmise netosissetuleku eest.
Samal ajal on Kuressaare rahvaarv pidevalt langenud: kui 20 aastat tagasi oli linnas 15 000, siis praegu 12 400 elanikku. Selle loogika järgi peaks meil viiendik linna korteritest-majadest olema maha jäetud, ometi see nii ju pole, pigem vastupidi.
Ilmselt on üks põhjus selles, et järjest enam omatakse Eestis mitut eluaset. Korter Tallinnas, maja või muu eluase lemmiksuvitus- või lapsepõlvelinnas on paljude perede jaoks muutunud väga tavaliseks. Samuti jõudis COVID-19 ajal turule palju vaba raha, mis otsis kasutust ja muutis kinnisvara investeerimisobjektiks. Maju ja kortereid ei ostetud enam oma pere tarbeks, vaid pigem väljaüürimiseks ja tulu teenimiseks. Kuressaare ja Saare maakond kui atraktiivne suvitussihtkoht meelitas siia kindlasti omajagu investoreid ja hinnad said tänu neile tõusta.
Täna ütlevad arendajad, et hinnad alla tulla ei saa, inflatsiooni, maksutõusude jmt surve on liiga suur. Saaremaa või üldse väiksemate kohtade paradoksina ei suuda meie turg korraga vastu võtta suuri mahte. Arendajate sõnul läheb suuremate kui 10–12 korteriga majade puhul risk liiga suureks, et kaup võib pikemaks ajaks kätte jääda. See omakorda aga tõstab ühiku ehk ruutmeetri hinda, mis 50 korteriga maja ehitamise puhul oleks ju kindlasti madalam.
Mida see kõik kaasa on toonud?
Kõige raskem tundub olema noortel. Vanemad põlvkonnad said erastamise teel omanikeks ja nende eluaseme kogukulude koormus on suhteliselt hea. Noortel aga tagatisvara tihti pole, laenu võtmine paratamatu ning kulud seetõttu koormavamad. Kui võrrelda, mitu ruutmeetrit eluaset saab maakondades osta ühe keskmise kuupalga eest, siis vahed on suured ja kahjuks Saare maakonna kahjuks.
Mida see reaalselt tähendab?
Näiteks seda, et noori õpetajaid on raske saarele tööle kutsuda, sest nende palgatasemega ei kannata lihtsalt siin kinnisvara üürida. Keerulises seisus on kasvõi ka me oma lapsed, kellele ühiselamukohti napib ning kes on sunnitud otsima majutusvõimalusi eraturult.
Üüriturust rääkides on meil pakkuda palju lühiajalise rendi, nn Airbnb kortereid, sest kolm suvekuud toovad lihtsalt nii suure sissetuleku. Nii on sarnaselt Pärnuga ka Kuressaares tekkinud septembrist maini korterite rendile andmise suundumus. See on investorile ju kindlasti kasulik ja leevendab õppurite ruumipuudust, kuid kui tahame saarele uusi elanikke, siis kuhu saame nad majutada? Kas ise tahaksime kolida kusagile teadmisega, et maist septembrini mind tegelikult sinna ei oodata? Sest aastaringseid rendipakkumisi on endiselt liiga vähe ja need kipuvad pigem leidma huvilised tuttavate kaudu, suust suhu info peale.
Kõige keerulise juures on kindlasti ka üks hea asi – hinnatõus muutis elupindade arendamise ettevõtjate jaoks huvipakkuvaks. Just seetõttu näeme viimastel aastatel Kuressaares mitmete kortermajade, elurajoonide jmt elupindade valmimisi. Kui varem ei tulnud „Excel kokku“ ehk kulud ületasid tulusid, siis nüüd on asjal jumet ja töö tasub end ära.
Vahelepõikena, ehitushindade tõus on toonud kaasa veel ühe vastuolu korterelamute rekonstrueerimises. Kui varem kehtis võrrand, et korterelamu renoveerimiseks võetud laenumakse oli umbes sama suur kui võit küttekuludelt, siis see enam ei kehti. Küttekulude sääst võib täisremondi puhul ulatuda umbes 30–50 euroni, laenumakse nende tööde eest aga 100–300 euroni kuus. Sellega võib renoveeritud korteri kogukulu olla peaaegu sama suur kui uues korterelamus ja pigem siis juba eelistataksegi uusarendusi.
Mida teha?
Ideaalis on kõik majad ja korterid Saare maakonnas aktiivses kasutuses, ajakohased ja energiasäästlikud ning nendes elamine ei koorma inimesi liigselt. Muidugi ei saabu sellist olukorda kunagi, aga üht-teist on siiski võimalik praeguse olukorra parandamiseks teha.
Kui sul seisab korter või maja jõude ja tead, et tulevikus seda kasutusele ei võta või käid seal vaid paar korda aastas, siis kaalu palun tõsiselt kellelegi võimaluse andmist – üüri see välja või müü maha. Kui su praegune elamine on sinu jaoks liiga suur, siis tekita omale vaba raha, müü see pind maha ja koli väiksemasse. Kuna kõige rohkem on praegu puudu 3–4-toalistest korteritest, võib sinu samm tuua Saaremaale tagasi ühe pere, kellel tekib selleks nüüd võimalus.
Vald teeb, mis on tema võimuses – kõige raskemas olukorras inimestele võimaldatakse sotsiaalelupindu, erasektoriga koostöös on valmimas teine üürimaja Kuressaares. Arendajate soov on, et detailplaneeringud ja muud menetlused liiguksid nii kiiresti kui võimalik.
Riigi tasandil tekitab praegu enim küsimusi ühiselamukohtade loomine Kuressaarde, kus ametikooli ja gümnaasiumi kõrval on tähelepanuta jäetud TalTechi Kuressaare kolledži vajadused, kuigi need on kõik ühtmoodi ühe peremehe koolid. Arendajad ootavad riigi käendust ja/või garantiisid finantsriskide maandamiseks ja rohkem võimalusi saada eluasemeprojektidele laenu. Energiasääst on igal juhul asjaolu, mida maja või korteri soetamisel jälgitakse. Eriti maal on aga raske saada võrrandeid klappima ja riigi senisest suurem lisatugi on vajalik.
26. augustil 2025 toimus Saare maakonna arenduse nõukoja seminar, kus tegid ettekanded eeltoodud teemadel Anneli Kährik (Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor), Kädi Alt („Meile elama“ nõustaja), Natali Leiten (Domus Kinnisvara maakler) ja Olari Aavik (Arens Ehitus OÜ kinnisvaraarendaja).
