Elame avatud maailmas, kus konkurents ei ole enam ammu kohalik või riiklik, vaid riikide- ja rahvasteülene. Nii on see majanduses kui ka kultuuris. Ainult rahvusvaheline edu teeb meid tegelikult suureks ja kirjutab meid maailmakultuuri. Kõige tuntum ja ennast maailmakultuuri kirjutanud Eestimaalt pärit looja on kahtlemata helilooja Arvo Pärt. Siinkohal tasub meenutada, et Pärti hakati laias maailmas hindama enne kui kodus, kuid täna peegeldub Pärdi edulugu kogu Eesti peale.
Louis Kahniga, Saaremaalt pärit Ameerika arhitektiga, on natukene sarnane lugu. Kahn on vaieldamatult üks 20. sajandi olulisemaid arhitekte, kuid täna on ta suurem ja tuntum üleilmselt kui kodus. Kahni mõju ei piirdu läänemaailmaga, vaid ulatub Mehhikost Indiani. Sel aastal, 12. septembril Kuressaare raekojas toimunud Kahni konverentsil ütles üks peaesineja, ETH Zürichi professor arhitekt Roger Boltshauser väga tähenduslikult, et meil on olemas Kahni keskuse rajamiseks kõige hinnalisem ja see on koht, mille ümber on müüt.
Kõrgetasemeline kultuuri maamärk Saaremaale või New Yorki?
Kahni keskus New Yorgis oleks justkui iseenesestmõistetav, kui selle taga poleks mingit lugu. Kahni keskus Saaremaal oleks aga ainuüksi oma asukoha pärast midagi täiesti erilist ja see pälviks rahvusvahelise tähelepanu, saaks palverännakute sihtkohaks.
Saaremaa ja laiemalt terve Eesti võimalus on luua Arvo Pärdi keskuse kõrvale teine kõrgetasemeline kultuuri maamärk, millel on sügavam sisu ja mille vastu on olemas reaalne huvi. Kahni keskuse puhul on Saaremaa vaates just oluline rahvusvaheline dimensioon, mis tähendab senisest hoopis teistsugust kultuuriturismi. Kahni keskus ergastaks ka hooajaväliselt kohalikku vaimuelu ja võiks olla ühtlasi regionaalpoliitiline projekt. Näiteks Eesti arhitektuurikeskuse kolimiseks Tallinnast Kuressaarde.
Meil on olemas koht, on olemas müüt ja on olemas üleilmne Kahni huviliste kogudus. Puudu on ainult tempel, kuhu tulla: Kahni keskus. Ehk siis kõik eeldused Kahni keskuse rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks kujunemiseks on olemas. Esialgu on küll puudu veel raha, kuid hea idee käib alati rahast ees. Louis Kahni Eesti sihtasutus loodab siin rahvusvaheliste fondide ja rahastajate toele. Esimese sammuna soovime hakata ette valmistama arhitektuurivõistlust.
Kahni keskus oli riigikogu kultuurikomisjoni lõppvoorus
2020. aastal tekkis Saaremaa vallal idee rajada Kuressaarde Louis I. Kahni nimeline kultuuri-ja konverentsikeskus. Vald esitas Kahni keskuse idee riigikogu kultuurikomisjonile riiklikult tähtsate kultuuriobjektide kandidaadiks ja lisas selle ka valla arengukavasse. Riigikogu kultuurikomisjon valis Kahni keskuse nimistu lõppvooru ehk kümne kultuurkapitali poolt rahastatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti hulka.
Need objektid olid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBE. Vahepealsel ajal kadus kultuuri- ja konverentsikeskuse nime eest Kahni nimi ja lõpuks ettevõtmine hoopis soikus.
Eelmine aasta sai keskus ühe parima tehnikaülikooli õppekavasse
Kolm aastat hiljem, 2024. aasta alguses, toimus Kahni keskuse projektis murrang. Louis Kahni Eesti sihtasutus defineeris seekord ise Kahni keskuse visiooni ja tegi ETH Zürichi õppejõule ja arhitektile Roger Boltshauserile ettepaneku võtta Kahni keskuse projektülesanne ETH õppekavasse. ETH on saksakeelse maailma parim ja üks maailma kümnest parimast tehnikaülikoolist.
Nii sai alguse uus areng Kahni keskuse idee täpsemal määratlemisel ja 2024. aasta suvel käisid šveitslased Saaremaal ja koostasid 80-leheküljelise saksakeelse lähteülesande üliõpilastele. Samal ajal ETH Zürichiga alustasid tööd Oslo arhitektuuri-ja disainikoolis AHO Kathrine Naess oma üliõpilastega ja Taltechi arhitektuuriosakond. Töötati kolme Kahnile armsa teemaga: ETH keskendus materjalile-massile, AHO päevavalgusele ja Taltech struktuurile.
Kahni keskuse tuuma moodustaksid Louis I. Kahni loomingut tutvustav püsinäitus ja raamatukogu. Keskuses oleksid nii residentuuri võimalus kui ka ateljee, kus saaks praktiseerida käelisi praktikaid. Hoone oluline komponent on multifunktsionaalne 140-kohaline moodne konverentsi- ja kontserdisaal. Korraliku ja kaasaegse multifunktsionaalse saali olemasolu teeniks Kuressaares eri huvigruppide vajadusi. Kahni keskuses oleks ka ekspositsioonipind arhitektuuri- või kunstinäituste korraldamiseks. Selline tänapäevane eksponeerimise võimalus Kuressaares praegu puudub.
Lähiaastatel jõuame arhitektuurivõistluse väljakuulutamiseni
Louis Kahni Eesti sihtasutus jätkab tööd Kahni keskuse funktsioonide detailsemaks defineerimiseks ja loodab jõuda lähiaastatel rahvusvahelise arhitektuurivõistluse väljakuulutamiseni.
