Valitud hariduslood
Jaanuar
Jaanuarikuu haridusloo tiitli pälvis Lümanda põhikooli teistmoodi sünnipäev, sest sellise ettevõtmise ja pika traditsioonina tähistatud kooli sünnipäev väärib kindlasti tunnustamist.
Kuu parima haridusloo väljaselgitamine on valijatele õpetlik ja põnev, nii mõnigi kord sooviks tiitli anda mitmele loole ja seegi kord sai otsustavaks häälteenamus.
Nagu paljud koolid tähistavad oma sünnipäevi tantsu, tralli ja tordiga, teeb seda ka Lümanda kool, kuid neil on sel päeval veel lisaks traditsiooniline õpioskuste olümpiaad kogu kooliperele. Sellises stiilis on Lümanda põhikool oma sünnipäeva tähistanud juba enam kui kakskümmend aastat.
Tegemist on teistmoodi õppimise päevaga, kus õpilased saavad ennast proovile panna ja samas uusi teadmisi koguda. Õpilased jagatakse kooliastmete kaupa segameeskondadeks ja koolipäevas on n-ö viis tundi, mille sisuks on erinevad ülesanded, kus on olulisel kohal meeskonnatöö ning mitmesuguste õpistrateegiate kasutamine. Tundide sisu on eri õppeainete lõiming, näiteks muusika ja sport, inimeseõpetus ja kodulugu, matemaatika ja füüsika, tehnoloogia ja kunst.
Kuigi õpilased saavad ülesannete lahendamise eest punkte ning lõpuks selgub ka paremusjärjestus, on kõikidele auhinnaks ka puuviljad ning õpilased ise ei keskendu niivõrd võistlemisele, kuivõrd meeskonnatööle.
Huvijuht Liise Kuke sõnul on õpioskuste olümpiaad õpilaste seas alati oodatud sündmus, mille formaat sobib ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Fotosid tänavusest üritusest näeb kooli kodulehel.
Veebruar
Veebruarikuu haridusloo tunnustuse pälvis Pöide kool, kes alates 5. veebruarist alustab igat koolinädalat ühises ringis – terve koolipere tuleb kohale ja saab kokku aulas. Märgatakse iseennast ja üksteist korraga.
Ühises ringis vabanetakse ebamugavustundest, mis tihtilugu nädalavahetuse lõppemise ja töönädala alguse vahetumisega tekib. Tehakse Liis Järvamägi juhendamisel liikumis- ja keskendumisharjutusi, suurendades seeläbi õpilaste ja õpetajate võimekust ning vastuvõtlikkust õppimisele, õpetamisele, tähelepanu hoidmisele ja üksteisega arvestamisele. Leitakse rõõmu üksteisest ja luuakse ühiselt mõnus ja turvaline keskkond kus on hea õppida. Peale koolis toimunud ühist olemist harjutatakse lasteaialastega liikumis- ja keskendumisharjutuste teostamist.
Koolidirektori Jaak Nõgu sõnul muudavad ühiselt koos veedetud aeg, teostatud harjutused ja keskendumised neid üksteise seltskonnas julgemaks, tekib usalduslik side, mis omakorda loob head eeldused turvalise õpikeskkonna olemuse saavutamisel. „Liikumis- ja keskendumisharjutuste harjumuse harjutamine on see, milleni soovime jõuda. Kui on olemas juba kogemuslik teadmine nende positiivsest mõjust meelerahule ja füüsilisele heaolule, siis on eluteel palju lihtsam hakkama saada ning valida endale sobiv metoodika ning seeläbi ennast ise ka toetada. See, et seda saame üheskoos kooliperega teha ning seeläbi kasvatada kokkukuuluvustunnet, on juba vapustavaks boonuseks“, võttis direktor hea algatuse kokku.
Pöide väikese koolipere jaoks on oluline, et igaüks tunneks end mugavalt ja hästi just sellisena nagu tema on. Ühises ringis hea nädala algus tasub kindlasti proovimist ka suurema õpilaste arvuga koolides, sest eks kõik soovivad turvalist õpikeskkonda, kus end tunda keskendunult, julgelt ja hoitud.
Märts
Märtsikuu hariduslooks valiti Laimjala, Orissaare ja Pöide koolide algklasside näitemänguõhtu, mis pakkus ühist tegemisrõõmu, uusi suhteid ning veidi ka ühist tulevikuvaadet sealse piirkonna koolilastele, õpetajatele ja lastevanematele.
28. märtsil toimus Orissaare kultuurimajas Laimjala, Orissaare ja Pöide koolide alglasside näitemänguõhtu. Orissaare gümnaasiumi algatusel ja pikalt kavandatud sündmuse nimel õppisid kolme kooli õpilased uusi oskusi suurel laval ja suurele hulgale inimestele esitama. Esitlusele tuli kuus erinevat näidendit: Pöide kooli “Sajajalgne”, Laimjala kooli “Ööburi-ööburi”, Orissaare gümnaasiumi 1. klassi “Kuidas loomad endale sabad said?”, Orissaare gümnaasiumi 2. klassi “Imeline autobuss”, Orissaare gümnaasiumi 3. klassi “Kapiukse kollid” ja Orissaare gümnaasiumi 4. klassi “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest”. Kokku käis laval 97 last ja neli õpetajat.
Õhtu möödus meeleolukalt, sest esinemise üle rõõmustasid nii laval olnud lapsed kui ka saalis istunud publik. Ka järgmisel aastal on plaan ühine näitemänguõhtu korraldada ja siis on loosi tahtel eestvedajaks Laimjala kool.
Ürituse ellukutsujate eesmärgiks oli pakkuda kolme naaberkooli õpilastele ja õpetajatele võimalus omavahel rohkem tuttavaks saada ning seeläbi ühist koostööd tugevdada. Lisaks näevad kolme kooli direktorid ja õpetajad taoliste ettevõtmiste korraldamise ning õpilaste omavahelise suhtlemise kaudu ühiselt võimalust Ida-Saaremaa piikonna lapsi tulevikus siduda ühise gümnaasiumitee külge.
Aprill
Aprillikuu hariduslugu on Orissaare gümnaasiumi koostöö võlu ja jõud.
Seda, et koostöös peitub võlu ja jõud, ei sea ilmselt keegi kahtluse alla. Kui ühes koolis arendatakse rahvusvahelist projekti, mis hõlmab mitme aasta jooksul nii õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid kui ka kogukonda, annab see asjaosalistele kogemuse, millest on õppida nii neil endil kui ka teistel.
Orissaare gümnaasium on viimasel kahel õppeaastal kolme Erasmus+ projekti kaudu teinud tihedat koostööd Hispaanias Kataloonias asuva Salvador Sanroma kooliga.
2022/23. õppeaastal toimus kahe kooli esimene ühine Erasmus+ projekt „TEAM: Technology Exchanged in Action Motivation“, mille vältel said mõlema kooli õpilased terve õppeaasta vältel lahendada mitmesuguseid põnevaid arvutipõhiseid ülesandeid (tutvuti erinevate keskkondadega, koostati digiraamatuid ja animatsioone jne). Projekt lõppes kevadel Hispaania kooli õpilaste ja õpetajate külastusega Orissaare kooli. 2023. aasta sügisel tegid viis Orissaare gümnaasiumi õpetajat Erasmus+ projekti „OG ressursside maksimaalselt otstarbekas kasutamine“ raames vastukülaskäigu Hispaaniasse.
Erinevus kahe kooli vahel on suur. Kui Eesti koolis toimub õpe suuresti traditsiooniliselt õpikute ja töövihikute toel, siis sealses partnerkoolis õpikuid ja töövihikuid ei kasutata. Nende õpe toimub täielikult projektide kaudu (nt kooli ajalehe või ajakirja koostamine, putukahotelli meisterdamine, n-ö rohelise linna kavandi koostamine jne). Õpilased teevad väga palju tööd rühmades. Suurt rõhku pööratakse robootikale ja võõrkeeleõppele. Hästi aktiivselt tegeletakse ka laste emotsioonide, erinevate tunnete ja meeleolude tundma õppimise ning analüüsimisega. Kontrolltöid koolis ei tehta ning hinnanguid saavad õpilased alles trimestri lõpus tagasisidena terve perioodi õppetegevuse ja enda osaluse ning arengu kohta.
2023/24. õppeaastal alustati kolmandat ühist Erasmus+ projekti „CAP (Clil Advanced Project)“. Seekordse projekti põnevamaks osaks oli tänavu aprillis Hispaania õpilaste ja õpetajate käik Orissaarde. Nädala jooksul õppisid kaheksa Hispaania kooli õpilast Orissaare gümnaasiumi 5.–7. klassiga koos ja ööbisid kohalikes kodudes.
Õpetajate sõnul on koostöö kahe väga erineva kooli vahel kindlasti tohutult rikastanud mõlema kooli teadmisi ja kogemusi, neil on palju, mida teineteiselt õppida. Õpetaja Anu Kand: “Koostöö Salvador Sanroma kooli õpetajate vahel on midagi, mida me oma õpetajatega väga kõrgelt hindame ja mille suunas on meil kindlasti mitu pikka sammu astuda.“
Mai
Maikuu ja ühtlasi viimase haridusloo tiitel anti Kuressaare Pargi lasteaia Sinitiibade rühmale, kes sel õppeaastal käis igal esmaspäeval alates septembrist kuni maikuu lõpuni Kuressaare pargis matkamas ja loodust avastamas.
Iganädalased matkad andsid lastele võimaluse kõike päriselus näha ja kogeda ning mis peamine, teha loodusvaatlust järjepidevalt kindla intervalliga ühe aasta vältel. Iga rännak toetas samal ajal sõnavara arengut, aktiivset tegutsemist, vahetut kogemust ja silmaringi avardamist. Rännakutel olid kaasas binoklid ja ämbrid, kuhu korjati põnevaid leidusid, mida hiljem rühmas edasi uuriti või meisterdamiseks kasutati.
Igal aastaajal midagi uut
Sügisel oli tore lehtedes sahistada, talvel lumes sumbata ja kevadel loodusbingot mängida. Näiteks uuriti, kelle jäljed on lume või pori sees; sügisel oli tore teha erinevaid mustreid lehtedest, käbidest, kastanitest ja tammetõrudest; avastati temperatuurimuutusi – ühel kevadhommikul parki minnes olid lombid jääga kaetud, tagasi tulles märkasid lapsed, et jää on sulanud; vaadeldi putukaid.
Suurt huvi pakkus lastele lossi ees olev makett, mille juurest tuli iga kord läbi käia ja näidata, kuidas jõuti lossihoovi ja kuidas lasteaeda tagasi minnakse – lapsed õppisid “kaarti lugema”.
Aasta jooksul nähti mitmeid linnuliike ning nüüd on laste sõnavaras vallikraavis ujuvad veelinnud: sinikael- ja rääkspart, naeru- ja kalakajakas, tuttvart, lauk ehk vesikana, luik. Pärast igat külastust arutasid lapsed lõunaringis, mida nad hommikupoolikul pargis märkasid, avastasid ja õppisid – et kõike uut kogetut paremini kinnistada.
Õppimine ehedas keskkonnas
Laste täheldamisi: pargis on neli purskkaevu; kui pardid vette laskuvad, tekib vette kolmnurk; haiged puud saetakse maha ja alles jääb känd; talveks kadus „hiiglase tool“, kevadeks oli taas olemas; palju rõõmu pakkusid esimesed tärkavad krookused; kevadel tekkisid pargis tõrudele „sabad taha“. Lasteaias olevatest raamatutest otsiti üles tuttavad kohad: kuursaal, kõlakoda, vana kalmistu, Piret ja Tõll, loss.
Sinitiibade õpetajate Merike Jaaska ja Riina Randeri sõnul olid rännakud meie oma pargis eelkõige õppimine ehedas keskkonnas, kus oli palju avastada, uurida ja kogeda. Loodusretked parki valiti ka Pargi lasteaia aasta teoks 2024.
Nii õpetlik ja avastusi täis oligi meie sellises vormis esitatud ja valitud viimane hariduslugu.
Detsember 2023
Detsembrikuu hariduslugu on haridusprogramm "Jõulud Mihkli talus".
Lõppenud aasta viimase haridusloo tiitel anti 2023. aastal juba kümnendat hooaega toimunud algklassidele suunatud haridusprogrammile "Jõulud Mihkli talus". Komisjoni liikmed nõustusid haridusloo esitajatega, et aastatega on see programm arenenud ja vormunud eriliseks väärtuseks, mida koolides teatakse ning millest soovitakse ikka ja jälle osa saada.
Põhjalike ettevalmistuste ning lisaks muuseumi töötajatele ka kohaliku kogukonna, ettevõtjate ja koolide tihedas koostöös ärkab osa Mihkli talumuuseumi püsiekspositsiooni pindadest ning territooriumist jõuluperioodiks ellu, et viia osalejad hoopis uude keskkonda – mitmete põlvkondade tagusesse olme- ja väärtusruumi, et selle abil uurida, arutleda ja avastada oma kultuuripärandi, kommete, põhimõtete ja traditsioonide erinevaid tahke ning muutuseid.
Käesoleval hooajal kohandusid veidi ka korraldajad, et vastu tulla uute sihtrühmade (sh koolieelikud, täiskasvanud, lisavajadustega inimesed) soovidele saada samuti osa Mihkli talu jõulumiljööst ning seetõttu katsetati mõnda programmi ka lihtsamate tegevustega ja lühendatud kujul.
Ligi pooltuhat inimest osales sel aastal Mihkli talumuuseumi detsembrikuistes haridustegevustes, kus õppimine on individuaalne, aktiivne, avatud, paindlik, tegevuspõhine ja toimub konkreetses kontekstis.
Mihkli talumuuseumi juhataja Kristi Ots on osanud haridusprogrammi väga tabavalt ja väljendusrikkalt kokku võtta öeldes, et pidevas uuenduste otsimise pööristes võib lugeda omaette väärtuseks seda, kui miski kestab ja toimib hästi juba nii pikalt - meie jõuluprogrammide juures ei olegi minu arvates esmatähtis mida me täpselt räägime või kuidas teeme, vaid see, millise imetabase õhustiku me suudame osalejate jaoks luua - aega ja ruumi, mis ärgitab mõtisklema, analüüsima ja jagama nii oma olemust, elukogemust kui ka laiemalt kogukondlikku eripära ja üldisemat väärtusruumi ning seda kõike hästi paindlikul ja õppijakesksel viisi.
November 2023
Novembrikuu hariduslugu on Orissaare ja Kuressaare muusikakooli ühised kontserdid.
Novembrikuu hariduslooks valiti Orissaare ja Kuressaare muusikakoolide ühised kontserdid, mille esitajaks oli Orissaare Muusikakool, kuid korraldamiseks ühendasid oma jõud mõlemad koolid. Eesti Muusikakoolide Liit (EML) tähistab sel aastal oma 30. juubelit ja sel puhu otsustati pakkuda rohkelt muusikalisi elamusi ning üheskoos täita kogu Eesti õpilaste muusikaga. Kõikidele muusikakoolidele anti võimalus juubeliaasta raames korraldada kontsert. Orissaare ja Kuressaare muusikakoolid otsustasid teha ühised kontserdid mõlemas paigas. Kuulata sai nii klassikat kui ka poppi ning üles astusid solistid ja ansamblid. Etteastete vahele põimisid õhtujuhid Regina Suik ja Veikko Lehto ajaloolisi teadmisi nii oma muusikakoolidest kui ka EML-ist. Orissaare kultuurimajas ja Kuressaare kultuurikeskuses toimunud kontserdi lõpuks esines selle aasta laulupeol osalenud muusikakoolide ühine kooslus – Saaremaa Puhkpilliorkester.
Seekordse loo tõstiski esile just meie muusikakoolide ühine ettevõtmine, et pakkuda muusika tegemise ja esinemisrõõmu esinejatele ning kontserdielamusi kuulajatele. Orissaare Muusikakooli direktori Regina Suigi sõnul olid kontserdid meeleolukad ja andsid aluse uue traditsiooni loomisele. Kontserti on võimalik vaadata järgi YouTube'is.
Oktoober 2023
Oktoobrikuu hariduslugu on Kuressaare Nooruse kooli õpilaste ringmajanduse ideed.
Hea näide sellest, kuidas ühiselt tegutsev koolipere saab oma ettevõtmisele ka üle-eestilist tunnustust. Kuressaare Nooruse Kooli 9.c klassi õpilased Liisa Naulainen, Anna Hamburg, Bianca Marie Rannama ja Aleksandra Vahter osalesid konkursil „Ringmajanduse meistriklass 2023", mille eesmärgiks oli tõsta õpilaste teadlikkust ringmajandusest praktiliste tegevuste kaudu ning suunata õpilasi rakendama ringmajanduse põhimõtteid igapäevaselt oma elus, soodustades rohelist mõtteviisi ning luues eeldused liikumaks puhtama elukeskkonna poole.
Nooruse kooli õpilaste idee seisnes paberi liigtarbimise vähendamisel, eesmärgiga rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Õpilased viisid koolis läbi uurimuse, mille tulemused kinnitasid paberi liigtarbimist nii õpilaste kui ka õpetajate poolt. Täpsemalt uuriti, kui palju kulub koolis paberit ja kas paberikulu on võimalik kokku hoida. Intervjueeriti õpilasi, õpetajaid ja koolijuhti. Õpilaste algatust toetasid ning juhendasid Kristin Lauri ja Madli-Maria Naulainen.
Eesmärk oli katsetada uusi ideid, millega kogu koolipere liituda saaks. Ühe lahendusena pakkusid õpilased välja vanade vihikute taaskasutuse võimalust. Kevadel on tüdrukutel projekti jätkutegevusena plaanis koolikaaslaste kasutatud vihikud kokku korjata ja neid taaskasutada.
Konkursi raames loodud video pärjati üle-eestilisel konkursil peaauhinna vääriliseks. Lisaks pälvisid Nooruse kooli õpilased konkursil ka publiku lemmiku tiitli. Võidutööna valminud videot saab vaadata Youtube'is ning lisainfot konkursi ja tulemuste kohta leiab keskkonnaportaalist.
September 2023
Septembrikuu hariduslugu on Orissaare gümnaasiumi tegus september.
Tegus september Orissaare gümnaasiumis pälvis kuu haridusloo tiitli. Kui kooliaasta esimesse kalendrikuusse mahuvad nii ülekooliline lugemispäev, koolikatsed 10. klassile, maailmakoristuspäev, heategevuslik jooks Muhus, osalemine maakondlikul jalgpallivõistlusel, Saaremaa ettevõtlike koolide võistkondade võõrustamine häkatonil „Võta ise ette", spordinädal, maanteeameti projekt „Peatu, vaata, veendu!" ja kooli Euroopa keeltepäev, siis saab selle kokku võtta vaid nii, et kes palju teeb, see ka palju jõuab.
Kõik need ühistegevused kaasasid õpilasi esimesest klassist kuni gümnasistideni, õpetajaid, lapsevanemaid ja ka piirkonna lasteaialapsi. Oli nii võidujoovastust esikoha üle jalgpallivõistlustelt, eduelamust ideevõistluse häkatonilt kui ka lihtsalt korraldamise ja osavõtu rõõmu.
Koristuspäeval puhastati kooli lähiümbrust ja Orissaare sissesõiduteede ääri, keeltepäeval võeti osa võõrkeelte õpetajate korraldatud erinevatest tegevustest, peeti maha OG discgolfi meistrivõistlused ning liikumisnädalal liiguti palju jalgsi või jalgrattaga, täpselt nii kuidas kellelegi sobilikum oli. Kõik tegusa septembri tegevused on kajastatud Orissaare gümnaasiumi Facebooki lehel.
Saaremaa valla kuu hariduslugu toetab iga õppija individuaalset arengut ja individuaalse õpitee rakendamist ning hõlmab nii formaalset kui ka mitteformaalset õpet. Orissaare gümnaasium tunneb hariduselus toimetamisel rõõmu oma koolipere ühistegevustest ja iga liikme edusammudest, olgu see suur või väike.
August 2023
Augustikuu hariduslugu on Saaremaa gümnaasiumi õpilasesinduse korraldatud paneeldiskussioon Paide arvamusfestivalil teemal „Kuidas õppida õppima AI-ga?".
Arvamusfestivali korraldusega olid seotud õpilasesinduse kaheksa liiget. Noored valisid nii teema kui ka paneelis osalenud isikud: Riin Saadjärv (haridustehnoloog), Linnar Viik (infotehnoloog), Andres Karjus (kultuuriandmete analüüsi teadur), Nadežda Furs (TalTechi lektor) ja vestluse juht Märt Treier (raadioajakirjanik). Toimus palju tööd kommunikatsioonis ja meeskonnana planeerimises, toimuvat üritust kajastati sotsiaalmeedias ja jagati infot potentsiaalsete huvilistega, keda antud teema võis kõnetada.
Õpilasesinduse presidendi Helis Luksi arvates kujunes noorte jaoks kõige raskemaks, aga samas põnevamaks väljakutseks moderaatori suunamine, et täpselt näidata, millist pilti diskussiooniga maalida tahetakse. Kogunenud rahvamass oli festivalil oodatust kordades suurem ja arutelu osutus tuliselt asjalikuks ning isegi publikust oli tänu vabamikrofonile näha, et teema köidab neid südamest.
Saaremaa gümnaasiumi kultuurijuhi Kadri Kanemäe sõnul on Saaremaa gümnaasiumide noored läbi aastate nii korraldanud kui ka aktiivselt osalenud osaluskohvikutes ning erinevatel temaatilistel aruteludel, kuid taolist ettevõtmist nagu augustikuise arvamusfestivali paneeldiskussiooni organiseerimine ja läbiviimine ning Saaremaa õpilaste esindamine, ei ole varem ette tulnud.
Noorte poolt välja valitud diskussiooni teema "Kuidas õppida õppima AI-ga?" seadis õppimises fookusesse uute ja tulevikku suunatud oskuste arendamise ja toetamise ning püstitas hulga uusi küsimusi, millega haridusvaldkond silmitsi seisab ning edasi tegelema peab.
Hariduslugu valinud komisjonil jäi üle vaid nõustuda, et antud noorte ettevõtmine on kindlasti edulugu ning eeskuju järgnevatele Saaremaa noorte ühendustele.
Juuli 2023
Juulikuu hariduslugu on trikitõukeratta ja rulavõistlus „Hoovikas" ehk kogukonna elustiilipäev, mis ühendas põlvkondi.
Ürituse algataja Taavi Varik on Saaremaa noorsootöö keskuse Kuressaare noortekeskuses kahel viimasel hooajal juhendanud muusikaproduktsiooni ja DJ-ringi. Juhtus nii, et põhitöö viis teda sel kevadel skatepargi atraktsioone parandama ning seal suheldes tuli välja noorte ootus oma oskuste proovile panemiseks ehk vajadus taolise ürituse järele.
5. juulil toimunud „Hoovikas" oli nii ekstreemspordi kui ka kogukonnaüritus 11–26aastastele Saaremaa noortele. Kokku osales trikitõukeratta- ja rulavõistlusel 30 noort erinevates kategooriates, kus ühe minuti jooksul tuli ette näidata oma parimad oskused, et järgmisesse vooru pääseda. Võistlust viisid läbi oma ala tuntud spetsialistid rühmitusest Keerdtrepp. Üles astusid veel nii Saaremaa kohalikud noored räpparid kui ka tuntud Eesti räpparid.
Päev mahutas endasse ka tänavatantsu- ja live-tänavakunsti etteaste ning kogu päevamelu jälgis hulgaliselt pealtvaatajaid. Tänu antud projektile said Saaremaa noored end proovile panna trikitõukeratta- ja rulasõidu oskustes ning lisaks andis üritus võimaluse kohalikele noortele loovaks esinemiseks. Elustiilipäev Smuuli skatepargis ühendas kogukonda ja ekstreemspordi põlvkondi ning sai teoks tänu headele toetajatele ning paljudele koostööpartneritele.
Juuni 2023
Juunikuu hariduslugu on Kuressaare Ida-Niidu lasteaia looduse õpperada.
Koostöös Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tudengite, Kuressaare Ida-Niidu lasteaia juhtkonna ja personaliga disainiti looduse õpperada, kus põhirõhk on eelkooliealistele lastele peamiste Eestis kasvavate puude tundmaõppimine. Igal puul on eraldi QR-koodi viidad, mis viivad lasteaia veebileheküljele, kust leiab loodusmaterjalid.
Loodusrada toetab õppetegevust lasteaias ning on avalikult kasutatav ka lasteaia mänguala külastatavatele täiskasvanutele ja lastele. Õpperada seab fookuse uute ja tänapäevaste oskuste arendamisele, loodusega seotud teadmiste kinnistamisele ning aitab kaasa laste liikumisaktiivsuse suurendamisele mängude ja kehalise tegevuse kaudu.
Projekti idee tekkis Kuressaare Ida-Niidu lasteaia loodushariduse rühmas 2021. aastal, kui otsiti uut lähenemist looduse õppesuuna arendamiseks. Eesmärk oli disainida looduse õpperada koos viitadega ning viimastele luua QR-koodid. Esialgu jäi idee teostamata, kuid 2022. aasta kevadel avanes võimalus esitada projekt Tallinna ülikooli ELU (elualasid lõimiv uuendus) projektina. Lahendamaks küsimusi kujundamise, tervisekasvatuse ja rakendusinformaatika vallas kaasati vastavate oskustega Tallinna ülikooli tudengeid. Käesoleva aasta kevadel toimus raja ülesseadmine ja tutvustav päev lasteaia lastele ja personalile.
Kõik on oodatud lasteaia hoovi looduse õpperajale!
Mai 2023
Maikuu haridusloo tiitli sai seekord Saaremaa Gümnaasiumi merehariduspäev.
Nagu elus ikka, siis õnnetus ei hüüa tulles, seda ka merel. Samas korralik ettevalmistus, mis algab kaldalt – kapteni teadlikus, paadi korrasolek ja vastavus oludele ning reisijate instrueerimine, muudab õnnetuse tõenäosuse kordades väiksemaks.
Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kuressaare politseijaoskonna SAR rühma ja kaljas Hoppetiga toimus 30. mail mereohutuspäev Saaremaa Gümnaasiumi õpilastele, mille käigus saadi nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi ja oskusi sellest kuidas käituda veekogudel, kuidas päästa hädasolijaid merel, aga samuti ka purjelaeva meremehe igapäevasest elust ja olust.
Purjeka pardal tegid noored kogenud juhendajate pilgu all praktilisi harjutusi viskeliinide ja päästerõnga heitmise ning üle parda kukkunu päästmiseks. Selleks, et merele minnes sõrmed soojad oleks, eelnes kaldal ka laevadel enimkasutatavate sõlmede õpituba.
Merehariduspäevast osavõtnute erilised tänud kuuluvad piirkonnapolitseinik Žanna Kreštšenkole ja Kaisa Nurmile ja nende meeskonnale, samuti Hoppeti kapten Pekka Roovälile ja kogu laevaperele.
Aprill 2023
Aprillikuu hariduslugu on liikumisrõõmu mõõduvõtt.
Aprillikuu haridusloo tunnustuse pälvis Kuressaare Hariduse kooli eestvedamisel korraldatud liikumisrõõmu mõõduvõtt, mis toimus 3.–9. aprillini. Seekordse loo tõstis esile juba traditsiooniks kujunenud ürituse seos liikumisaastaga ja suur osalejate arv, kes endale meelepärasel viisil liikusid.
Esmakordselt toimus mõõduvõtt koroona esimesel aastal, et meelitada distantsõppeperioodi ajal inimesed õue liigutama ja samas on igal aastal tehtud midagi teistmoodi kui varasematel aastatel. Liikumisaasta puhul sai traditsiooniline koolidevaheline mõõduvõtt maakondlikud mõõtmed – osa võttis lausa 13 kooli. Ürituse raames koguti nii samme kui ka kilomeetreid. Kogusid nii õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.
Ühiselt tehti kokku 42 134 488 sammu ning läbiti 5370,48 kilomeetrit. Kool, liikumine ja rõõm üheskoos – mis saaks veel vahvam olla!
Suurima osalejate protsendiga kool oli Mustjala kool, kellel oli suurim näitaja nii õpilaste kui ka vanemate kategoorias, Aste Põhikool oli ülekaalukam õpetajate osaluse poolest. Arvuliselt osales enim õpilasi, õpetajaid ja vanemaid Kuressaare Hariduse koolist, kuid samas suurtest linnakoolidest edestas osaluse protsendi poolest Vanalinna kool napilt Hariduse kooli.
Liikumisrõõmu üks eestvedaja, Hariduse kooli huvijuht Arti Allmägi on oma tagasisides öelnud: „Ürituse üheks oluliseks osaks on ka erinevad hetkeseisu statistikanäitajad, mis panevad koolipered pingutama ja rekordeid purustama, emotsiooni on lisanud veel osalejate pildid või head soovid oma ankeeti andmeid sisestades ja saates. Lisaks liikumisele tuleb õppida kasutama oma digiseadmeid ning andmesisestust ehk oleme lõiminud liikumisõpetuse ja digipädevuse. Tagasiside on olnud ainult positiivne, oleme saanud kinnitust, et sellist üritust on varakevadistesse koolipäevadesse kindlasti vaja – koolirõõmu nimel! Mäletame esimest aastat, kui koolipere oli veetnud suletud uste taga juba mõnda aega, avalikes kohtades liikumisele kehtisid piirangud jne, siis esimestel mõõduvõtu päevadel olid terviserajad inimesi täis – see oli nagu värske sõõm energiat kõigile, oli hea põhjus kodust välja minna. Teinekord ongi vaja väikest lisamotivatsiooni ning oleme lootnud seda antud üritusega pakkuda kõikidel aastatel."
Peakorraldajatena sõnasid Arti Allmägi ja Merlin Vares kokkuvõtvalt: „Loodame, et saite innustust ja jätkate liikumist ning kohtume taas järgmisel aastal."
Märts 2023
Märtsikuu hariduslugu on podcast Saare Noored.
Märtsikuu hariduslooks valiti podcast (taskuhääling) Saare Noored, mille esitaja oli Kuressaare Hariduse kooli hoolekogu, kuid mille toimetamiseks on oma jõud ühendanud kolme Kuressaare põhikooli õpilased Karola Kuldsaar, Nora-Liisa Viherpuu ja Aleksandra Uue.
Noortevolikogu liikme Karola Kuldsaare sõnul sai idee alguse eelmisel aastal õpilasesinduste motivatsioonipäeval Motivaarikas, kus Kuressaare Noortejaamas tutvuti podcast'i tegemise võimalusega ja tuldi mõttele, et Saaremaa noortele oleks vaja n-ö oma mini Kuku raadiot. Lisaks soovivad noored sellist podcast'i edasi arendada üle-eestiliseks, et see oleks igas vallas ja kaks korda aastas saaksid kõikide valdade esindajad kokku ning teeksid ühise salvestuse. „See olekski võimalus noortel näha üle-eestilist arengut. Oleks võimalik arendada eri noorte valdkondasid ja üle-eestilisi suhteid," lisab Karola podcast'i tulevikuplaanide kohta.
Neljast seni salvestatud lindistustest ("Õpilasesindused Saaremaal", "Noorsootöötaja", "Teater ja näitering", "Noor režissöör") saab kuulda, kui avatud ja loomingulise mõtlemisega on meie noored, mis on nende mure- ja rõõmukohad, mis neid inspireerib ja käivitab nii koolis kui ka igapäevaelus.
Haridusloo žüriile jäi silma eelkõige podcast'i suunatus noortelt noortele, värske lähenemine ja see, et kolme kooli noored üheskoos lahkavad koolides õpilaste jaoks nii positiivseid kui ka probleemseid kohti ning leiavad nii ühisosa kui ka üksteiselt parimate praktikate ülevõtmise võimalusi.
Podcast'e saab kuulata Spotify's ja seda tasub kindlasti teha, sest Mele Pesti lapsevanema ja hoolekogu liikmena kinnitab: „Sealt saab kuulaja teada erinevustest kolme kooli vahel, mida ka huvitatud lapsevanem või õpilane ühestki muust kanalist hästi ei saa."
Veebruar 2023
Veebruarikuu hariduslugu on Lümanda põhikooli silmapaistev tulemus Eesti põhikoolide järjestuses.
Veebruarikuu haridusloo tunnustus anti seekord Lümanda põhikoolile 6. koha eest Eesti põhikoolide tabelis, kus Õhtulehe koostatud järjestuses võeti aluseks lõpueksamite tulemused, nelja aastaga keskhariduseni jõudnud lõpetajate ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal.
Lümanda kooli hoolekogu liige Jaanika Tiitson on haridusloo esitamisel tabavalt öelnud: "Vahel on meil endil keeruline ennast ise kiita, see ei mõju veenvalt. Seetõttu on väljastpoolt tulev neutraalne süsteemne tagasiside alati väga teretulnud ja võib anda iseenda sisetundele head kinnitust."
Eesti kõige läänepoolsema väikekooli jõudmine Eesti põhikoolide järjestuses kuue hulka on märkimisväärne ja sellist tulemust ei saavutata ilma aastatepikkuse pühendunud tööta.
Kokkuvõtvalt lisab hoolekogu liige, et nemad Lümanda kogukonna liikmetena teavad ja näevad, et see koht edetabelis ei tulnud juhuse läbi ja väärib kindlasti tunnustamist ning Lümanda on hea eeskuju selles osas, kuidas kool, lasteaed ja kogukond astuvad ühte sammu oma piirkonna laste heaks.
Jaanuar 2023
Jaanuari hariduslugu on Kuressaare Nooruse kooli tehnoloogiakooli päev.
2023. aasta esimeseks hariduslooks valiti esitatud lugude põhjal Kuressaare Nooruse kooli tehnoloogiakooli päev, sest loodus- ja täppisteadus ning tehnoloogia (LTT) puudutab sisuliselt kõiki eluvaldkondi ja LTT tegevused julgustavad lapsi ja noori olema uudishimulikud ja uuendusmeelsed. Samuti oli oluline erinevate koolide koostöö nii tehnoloogiakooli päeva korraldamisel kui ka laste osalemisel.
Kuressaare Nooruse kooli üks fookustest on arendada tehnoloogiasuunda ning jaanuarikuu koolivaheajal korraldati põhikooli 7–15aastastele õpilastele tehnoloogiakooli päev. Nooruse kool koos TalTechi Virumaa ja Kuressaare kolledži spetsialistidega olid ette valmistanud kaheksa töötuba: rohetehnoloogia, VEX-robootika, targad süsteemid, animatsioon, vilesüsteem, fototöötlus, põnev elekter ja salakiri. Lisaks valla koolidele osalesid õpilased ka Harjumaalt Muraste koolist.
Kõige populaarsemaks osutus osalejate hinnangul rohetehnoloogia töötuba, kus sai sopalombist joogivee välja võluda. Nooruse kooli õppealajuhataja Aire Siinverti sõnul on eesmärk jätkata tehnoloogiakooli korraldamisega, kuna see annab osalejatele palju eluks vajalikke oskusi, muu hulgas nii probleemide lahendamise kui omavahelise koostöö arendamisel.
Kes veel ei teadnud, siis vastavalt Eesti Teadushuvihariduse Liidu kodulehel toodud infole ütleb 75% Nobeli preemia saajatest teaduse valdkonnast, et nende armastus teaduse vastu sai alguse koolivälisest tegevusest. Nooruse kool on oma tegevuse ja fookusega LTT valdkonnas tunnustamist väärt!
Detsember 2022
Detsembrikuu hariduslugu on Orissaare gümnaasiumi nutikasvuhoone.
Aastalõpu kiirel ajal, kui kõigil on tegemist tavapärasest rohkem, jõudsid Saaremaa valla haridusasutused läbi viia palju huvitavaid tegevusi ja projekte. Haridusloo komisjonil on heameel tõdeda, et paljud neist tegemistest esitati aasta viimase haridusloo kandidaadiks.
2022. aasta detsembrikuu hariduslooks valiti Orissaare gümnaasiumi nutikasvuhoone projekt, mis paelus oma koolipere suure kaasatusega, jätkusuutlikkuse, energia kokkuhoiu ja tulevikutehnoloogiate rakendamisega.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel soetas Orissaare gümnaasium endale Urban Farm OÜ premifarmi ehk nutikasvuhoone mullu detsembris, esimesed katsetused minirohelise kasvatamiseks on tehtud ja esimene saak kooli jõululaual maitstud. Kooli fuajees pilku püüdev taimekasvatuskapp ei tekita suurt huvi mitte ainult õpilastes, vaid ka koolikülastajate seas.
Kuna tegemist on seninägematu asjaga, võisid nii õpilased, töötajad kui ka külalised taimevõrseid maitsta. Alates jaanuarist on alustatud projekti plaanipärast elluviimist, õpilastel on võimalus oma käega seemneid külvata ja umbes kümne päeva pärast omakasvatatud vitamiinirikast saaki korjata.
Gümnaasiumi koolipere on kindel, et nutikasvuhoone annab võimaluse olla teenäitajaks kogukonnale tulevikutehnoloogiate rakendamisel ning oskusi ja julgust õpilastele katsetada uusi lahendusi.
November 2022
Novembrikuu hariduslooks valiti laevaehituse intensiivõppe nädal Tehnikaülikoolis.
Haridusloo valimise komisjonil oli oma selle aasta viimasel koosolekul hea tõdeda, et aasta jooksul on märgatud ja esitatud tunnustamiseks väga huvitavaid, sisukaid ning emotsionaalselt südantsoojendavaid lugusid, mis rikastavad meie hariduselu ning mis kõik on tehtud südamega eelkõige meie valla inimestele. Novembri hariduslooks valiti laevaehituse intensiivõppe nädal Tehnikaülikoolis, mis on seotud magistriõppe taastoomisega saarele ja väärib just seetõttu tunnustamist, märkamist.
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž on tegemas ettevalmistusi magistriõppekava avamiseks ja magistrikraadi omandamiseks Saaremaal. Hetkel on meretehnika magistrikava kinnitusringil haridus- ja teadusministeeriumis, õppekava loomist on toetanud teiste hulgas Saaremaa vald.
2021. aasta jaanuaris alanud rahvusvahelist projekti SHIPMARTECH, mille eesmärgiks on meretehnika ja laevaehituse magistriõppe kvaliteedi tõstmine, koordineerib Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledž, osalevad Napoli Federico II Ülikool Itaaliast, Zagrebi Ülikool Horvaatiast ja Egeuse Ülikool Kreekast.
14.–18. novembril 2022 olid 18 partnerkoolide üliõpilast ja 4 õppejõudu koos Kuressaare kolledži üliõpilaste ja õppejõududega Tallinnas tehnikaülikooli kampuses intensiivkursusel. Toimus neli ühepäevast minikursust, kus katsetati uuendatud ja täiustatud kursuste õpetamist inglise keeles.
TalTechi Kuressaare kolledži õpetaja ja programmijuht Mihhail Afanasjev võttis intensiivõppe nädala kokku järgmiselt: „Kuressaare kolledži tudengid said huvitava kogemuse võrra rikkamaks, omandasid uusi erialaseid teadmisi ja keelepraktikat ning said reaalselt aimu, milline võiks välja näha välismaal ülikoolis inglise keeles erialaainete õppimine. Samuti suurenes huvi õpingute jätkamise vastu just siin Kuressaare kolledžis loodavas magistriprogrammis."
Oktoober 2022
Oktoobrikuu hariduslugu on Ukraina Krõvõi Rihi õpilastööde heategevuslik näitusmüük.
Ukraina Krõvõi Rihi õpilastööde heategevuslik näitusmüük toimus Leisi koolis 14. oktoobril. Koostöö sündis ühe Leisi koolis õppiva Ukraina lapse vanema algatusel. Laekunud müügitulu 709 eurot annetati Ukraina laste haridustee jätkamiseks. Projekt jätkub, Leisi kooli õpilased saadavad oma joonistused Ukrainasse vastu ning neist pannakse pommivarjendis üles Eestit ja Saaremaad tutvustav näitus. Samuti liigub Ukraina laste joonistuste näitus mööda Saaremaa koole.
Projekti eesmärk oli teavitada Ukraina sõjapiirkonnas elavate laste loomingu kaudu nende tunnetest ja unistustest. Projekti oli kaasatud kogu Leisi koolipere, lapsevanemad ja kogukond.
Katkend Ukraina õpilase ema Yana Shimbueva kõnest: "Ukraina riigis käib sõda, maailm on tardunud ootusärevuses. Kõigil on toimuvast kananahk ihul. Eemalt on võimatu tunda seda valu ja õudust, mis toimub. Halvim asi maailmas on sõda, kus hukkuvad süütud inimesed. On ka neid, kes on seni suutnud ellu jääda. Neil on vaimselt ja füüsiliselt väga raske. Paraku see kõik toimub täna. Selle näituse idee on anda teada lastest Krõvõi Rihi linnas. Läbi oma loovuse aitavad need lapsed oma inimesi. Nad kardavad sõda, aga usuvad, et nende unistus vabast Ukrainast ja rahumeelsest eksistentsist saab tegelikkuses teoks. Need joonistused on tehtud lootuses, et maailmas taastuks rahu."
Selle loo puhul jäi komisjonile silma soe ja südamlik suhtumine Ukrainas toimuva suhtes ning panustamine õpilaste haridustee jätkamisse. See on kogukondlik panus ning piire ületav koostöö.
September 2022
Septembrikuu hariduslugu on Saaremaal alustanud SPIN-programm.
Septembri hariduslooks esitati huvitavaid ja märkamist väärt lugusid. Lugude kandvaim märksõna oli kaasatus ja kogukonna toetus. Rõõm oli lugeda lastevanemate panusest kooliellu vajalike vahendite soetamise või oma aja ja oskuste pakkumise näol.
Napi häälteenamusega osutus valituks SPIN-programm, mille pidulik avamine toimus 13. septembril Kuressaares. Koostöölepingule kirjutasid alla Saaremaa vallavalitsus, politsei- ja piirivalveamet ning MTÜ SPIN. Programm pakub 10–13aastastele poistele ja tüdrukutele tasuta jalgpallitrenne ning erinevate eluks vajalike oskuste õpet sportliku tegevuse kaudu.
Kuressaare grupi juures alustasid treeneritena tööd Andre Anis ja Aile Aedma, kes viisid avamise järel läbi ka esimese näidistreeningu.
SPIN-programmi plussid komisjoni arvates olid laiaulatuslik haare ja erinevate partnerite kaasamine. Programm aitab noortel arendada vajalikke sotsiaal- ja enesejuhtimise oskusi, toetab huvitegevust ja kogukonna heaolu. SPIN-programmi pearahastajad on Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium. Rohkem infot programmi kohta saab lugeda programmi kodulehelt.
August 2022
Augustikuu hariduslugu on Saaremaa gümnaasiumi ja MTÜ Saaremaa LTT korraldatud Eesti ja Ukraina laste LTT päevalaager "Saaremaa suverobootika 2022".
Laagris osales 42 Eesti ja Ukraina last (vanuses 8–18), kellel oli võimalus teha koostööd eestikeelses keeleruumis läbi mitmekesise tegevuse LTT valdkonnas (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia). Kesksel kohal olid programmeerimine, robootika ja nutikad loodusteaduslikud mõõtmised koos liikumist võimaldavate tegevustega värskes õhus.
Viiepäevase laagri jooksul tegid gümnasistid koostööd väiksematega, muu hulgas õppisid uusi teadmisi juhendamise ja eeskuju andmise kaudu.
Laagri esimesel päeval toimusid mitmesugused tutvumistegevused. Järgmised kolm päeva olid sisustatud Rakett69 laadis ülesannetega. Osalejad tutvusid ka lihtsamate programmeeritavate elektrooniliste süsteemidega, programmeerisid roboteid erinevates programmeerimiskeeltes ning tutvusid võimalustega luua programmeeritavatest LED-ribadest ehteid ja kaunistusi.
Õpilasi juhendasid Janno Tuulik (Lümanda põhikool), Nikolai Räbin (Kuressaare Nooruse kool), Ervin Kubits (üliõpilane), Maidu Varik ja Olle Arak (Saaremaa gümnaasium). Viimasel päeval toimus huvilistele ringreis Saaremaal ja teistele osavõtjatele kokkuvõtvad loomingulised tegevused (HÄKATON).
Augustikuu hariduslugu võlus noorelt noorele õppimise põhimõttega. LTT valdkond pakub palju erinevaid võimalusi ja on tore, et selle populariseerimisega tegeletakse.
Juuli 2022
Juulikuu hariduslugu on Kuressaare muusikakooli korraldatud Saaremaa rütmi- ja improvisatsiooni laager 2022.
Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaager (SRIL) toimus tänavu juba 13. korda. Laager on väga populaarne 10–20aastaste noorte muusikute seas. 40 osaleja hulgas oli seekord kuus saarlast, ülejäänud sõitsid Võhma külamajja Eesti erinevaist paigust. Laager on populaarne, sest noortega on tegelema kutsutud väga toredad ja professionaalsed muusikud ka välismaalt, rõhk on improvisatsioonil. Laager lõppeb alati kontserdiga.
"Sellise laagri korraldamine on pikaajaline ja mahukas protsess. Peakorraldaja Matis Männa on tunnustust väärt," ütles muusikakooli õppejuhataja Veikko Lehto. Juulikuu haridusloo kasuks rääkisid pikaaegne traditsioon, populaarsus noorte muusikute seas ja mainekad muusikud, kes olid noori juhendamas ja inspireerimas.
Mai 2022
Maikuu hariduslugu on Valjala lasteaia muusikal "Sipsik" Eno Raua raamatu ainetel.
Maikuu haridusloo võitnud Valjala lasteaia muusikali tegemisse olid kaasatud kõik lasteaia 90 last, 21 töötajat, lapsevanemad, hoolekogu, rahvamaja ja teenuskeskus. Lavastus nõudis kõikidelt osapooltelt pingutust ühise eesmärgi nimel alates stsenaariumi kirjutamisest, laulutekstide ja tantsude loomisest, laulude õpetamisest kuni dekoratsioonide valmistamise ja paigutamiseni.
Muusikali tegemisel arvestati kaasava hariduse põhimõtet. Etendus valmistas siirast rõõmu ja eduelamust nii lastele kui ka töötajatele ning andis indu järgmisteks koostegemisteks, liites kollektiivi ühtsemaks.
Lavastust esitati kolm korda. Esietendus toimus lasteaia sünnipäeval lasteaia saalis, seejärel toimus kaks etendust rahvamajas, kus publikuks oli Valjala koolipere, ja kolmas etendus oli kogukonnale, kus koguti annetusi lasteaia "Poriköögi" laienduseks (õues paiknev kööginurgake, kus lapsed saavad mängida liiva ja veega). Koguti üle 800 euro.
"Tunnustan töötajate head tahet, pingutust ja koostööoskust ühise eesmärgi saavutamisel! Tänan heldeid annetajaid "Poriköögi" laiendamiseks!" kiitis lasteaia direktor Marina Tamm.
Haridusloo žüriile jäi silma eelkõige Valjala lasteaia muusikali tegemisse kaasatud kogukond ning tegevuse käigus kaasava hariduse ja loovuse praktiseerimine. Kõik said vastavalt oma võimetele ja huvidele panustada ja see on kogemus, mis naljalt kellelgi ei unune ning pakub julgust tulevikuski projektides osaleda ja miks mitte neid ka algatada.
Aprill 2022
Aprillikuu hariduslugu on Saaremaa haridus- ja noorsootööasutuste südantsoojendav aktiivsus.
Ukraina sõja tõttu on Saaremaa haridus- ja noorsootööasutused alates aprilli algusest (mõnel juhul juba märtsi keskpaigast) olnud kriisikoldest saabunud sõjapõgenikega täiesti uues olukorras ning pidanud kiiresti kohanema uute oludega.
Saaremaa Noortekeskuse algatusel loodi märtsi keskel Noortejaamas Ukraina noorte kohtumise ja infopunkt.
Esimesena alustas Ukraina lastele koolihariduse pakkumist Orissaare Gümnaasium ning seda enda initsiatiivil. Aprillis alustasid Kuressaare Hariduse Kool ja Kuressaare Vanalinna kool Ukraina laste vastuvõtmisega kiires tempos, nii et paari nädalaga olid vabad kohad juba täidetud.
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi poolt käivitati arvutitega varustatud õppeklass, kus said võimaluse õppida lapsed, kes linna koolidesse ei mahtunud. Initsiatiiv klasside käivitamise ja õppekavade väljatöötamise osas tuli Ukraina õpetajatelt Nataliia Maievska eestvedamisel.
Sõmerale saabuvate Ukraina perede lastele on loodud võimalused õppida Kärla põhikoolis ja käia Kärla lasteaias. Ristiku Lasteaia pealehakkamisel loodi kõigest nädala ajaga Rootsi tänavale eraldi sõjapõgenikele mõeldud lastehoid, mis alustas tööd 25. aprillil.
Rohkemal või vähemal määral on kõik asutused andnud oma panuse Ukraina laste kiiremaks kohanemiseks. Tänu asutuste pealehakkamisele on tänaseks tagatud haridustee jätkumine pea kõikidele soovijatele. Aprillikuu hariduslugu on suureks tunnustuseks kõikidele nendele asutustele, kes suuremal või väiksemal määral on panustanud Ukrainast tulnud sõjapõgenike laste haridustee jätkamisse ja ka nende vaba aja sisustamisse. Need asutused ja nende töötajad on tõesti märkamist ja tunnustamist väärt.
Märts 2022
Märtsikuu hariduslugu on Lümanda Põhikooli NE KO KO mõttemängud.
23. märtsil toimus Lümanda Põhikoolis nelja kooli kohtumine (NE KO KO) mõttemängudes, seekord juba 9. korda. Varasemalt on võistlust peetud ka kolme kooli vahel, kuid siis kandis see nime KO KO KO (kolme kooli kohtumine). Sel aastal osalesid Kärla, Aste ja Salme ning võõrustajana Lümanda kooli neljaliikmelised võistkonnad.
Paaritunnisel kohtumisel pandi õpilased proovile ainealastes teadmistes ja mõttemängudes, võistlused eeldasid veel kiiret reageerimist, samuti natuke õnne ja osavust. Kõik need tegevused mahtusid kümnesse ülesandesse, näiteks Kahoot, loetelu, memoriin, pimepakkumine, muusika- ja sporditeemalised ristsõnad. Et ajud üle ei kuumeneks, tuli vahepeal reketiga palli koksida ja täpsusvisetes kätt proovida.
Auhindadeks olid kõigile osalejatele tervislikud puuviljad. Ürituse peamine eesmärk ei olnud võit, vaid võimalus end proovile panna ja arendada tulevikuoskusi – meeskonnatööd, loovust ja sallivust. Kasutati nüüdisaegseid õpimudeleid, milleks olid digivahendid, info leidmine, koostöö ja kriitiline mõtlemine. Rakendus ka muutunud õpikäsitus ehk õppisime koos ja seda ka teiste koolidega. Üritus edendas nii valla kui ka kooli arengukava täitmist – omaalgatus, avastusõpe, loovus, õpihimu, avatus; õppurid olid motiveeritud ja väärtustatud, toimus koolidevaheline koostöö, valitses inspireeriv õppekeskkond.
„Edulooks peame üritust sellepärast, et selliseid toredaid omaalgatuslikke koolidevahelisi kokkusaamisi väga palju õpilastele ei pakuta," ütles koolijuht Liia Raun. „Tõstame esile ürituse korraldajat Urve Vakkerit, kes on selle toreda koolidevahelise projektipäeva idee algataja ja suurepärane läbiviija. Teiste koolide seas on see sündmus väga oodatud ja palju tunnustust väärinud," kiitis koolijuht ürituse korraldajat.
Lümanda Põhikooli esitatud lugu oli väga mitmekesise sisuga, sest ühest küljest oli see hariduslik, kuid teisalt omas see ka pedagoogilist sisu. Lümanda kooli algatatud mõttemängud võimaldavad teist moodi õppida ja ennast proovile panna koos teiste koolide õpilastega. Kiitust väärt on koostöö ja õpilaste silmaringi laiendamine. Loodame, et mõttemängudes osalevate koolide arv tulevikus ka kasvab.
Veebruar 2022
Veebruarikuu hariduslugu on Kärla põhikooli Teaduskuu ja eTeaduskonverents.
Inspireerituna visioonidokumendist Tark ja Tegus Eesti 2035, mis peab oluliseks teaduspõhisust, tuli koolijuhil Sirje Ellermaal mõte tuua ka Kärla kooli rohkem teadust ja teaduspõhisust. Terve veebruarikuu toimus õppetöös teaduse ja teaduspõhisuse uurimine – uurimistöö komponentide uurimine ja küsitluse läbiviimine, teadlaste kuulamine, teaduskatsete läbiviimine, teadusposterite kujundamine ning nendest näituse korraldamine ja palju muud.
„Meile on tähtis, et kui õpilane lõpetab Kärla kooli, siis ta teab ja saab aru, kust tuleb teaduspõhine info, kuidas seda viidata ja mismoodi seda ise luua," selgitas Kärla põhikooli õppedisainer-projektijuht Kaidi Liivas.
23. veebruaril toimus kooli aulas Teaduskonverents, kus suuremad teaduskuu tegevused said kogu kooli ees esitletud. Kuna kõik kooli sõbrad kahjuks aulasse ära ei mahtunud (ja viiruste ajal ei ole ka mõttekas kutsuda), siis pandigi kokku eTeaduskonverents ja viidi oma lood koolimajast välja, et ka teisi inspireerida teadust mõtestama. „Minu meelest tuli välja väga huvitav ja teadust populariseeriv veebruarikuu," ütles Liivas.
Kärla põhikooli haridusloos on põimitud teaduspõhisus ja loomingulisus, kasutades oskuslikult ära IKT vahendeid. Teaduskuu tegevustesse oli kaasatud kogu koolipere ja läbi eTeaduskonverentsi sai sellest osa terve kogukond. Kärla põhikool on loonud inspireeriva ja õpetliku materjali ka tulevikuks, mis on kättesaadav kõigile huvilistele.
Kärla põhikooli Teaduskuu reklaamvideot saab vaadata siin, eTeaduskonverentsiga saab tutvuda siin.
Jaanuar 2022
Jaanuarikuu hariduslugu on Kuressaare Nooruse Kooli lugemisõhtu „ÖÖ loeb!".
Lapsed seostavad lugemisega pigem kohustuslikku kirjandust, eriti praegusel digiajastul, mil lapsi on nutitelefonide kõrvalt väga raske lugema meelitada. Kuressaare Nooruse Kooli õpetajatel Virge Lemberil ja Sirje Mehikul on lugemisõhtute „ÖÖ loeb!" raames õnnestunud saavutada midagi erakordset – nad on õpetanud lapsi lugemist armastama ja võtnud vaevaks tutvustada neile peale kohustusliku kirjanduse ka muid põnevaid raamatuid. Üks kord aastas toimuvast lugemisõhtust „ÖÖ loeb!" on teise kooliastme õpilaste seas saanud populaarne õhtu. Digiarengu kõrval on rõõmustav näha, kui vahel tullakse tagasi rohujuure tasandile ja tuletatakse meelde, et lugemine võib pakkuda palju rõõmu.
2022. aasta 19. jaanuaril toimus üritus juba kolmandat korda. Töötube oli 11, millest ükski ei jäänud huvilisteta. Lisaks töötubadele kohtuti ka lastekirjanik Anti Saarega, kes rääkis veidi endast ning luges katkendeid oma raamatutest.
Lugemisõhtu „ÖÖ loeb!" sai alguse pärast seda, kui klassiõpetajad käisid 2019. aastal väljasõidul Eestimaa südames ja külastasid Türi Põhikooli. Ühises mõttevahetuses saadi kinnitust, et õpilaste lugemishuvi äratamiseks ei peaks õpetajad õpetama lastele ainuüksi tähtsamaid teoseid, vaid õpetama lugemist armastama. Lugemine ei võrdu pelgalt kohustusliku kirjandusega – maailmas on veel miljoneid põnevaid raamatuid, mis ootavad avastamist.
„ÖÖ loeb!" ongi see üritus, mis võimaldab õpilaste ninad pista raamatusse ja tekitada lugemisisu, aga ka innustada suuri raamatuhuvilisi veel rohkem lugema. Igal aastal pärast üritust leidub õpilasi, kes õhinaga teatavad, et lähevad nüüd raamatukogust laenutama töötoas tuttavaks saanud teost. „See on märk sellest, et oleme leidnud tee lugemisisu tekitamiseks ja hoidmiseks. Kogu see vahva üritus on aga võimalik ainult tänu meie aktiivsetele õpetajatele, kes töötube juhendavad ja igal aastal ütlevad pärast lugemisõhtut, et nende akud on nüüd jälle laetud ja õnnetunne on südames," kiitis Kuressaare Nooruse Kooli õppejuht Aire Siinvert.
Õhtul toimunu kohta saab täpsemalt lugeda Nooruse Meridiaani artiklist.
Detsember 2021
Detsembrikuu hariduslugu on Saaremaa Gümnaasiumi jõudmine „Hea kooli teerajaja" tiitlini, mis on ilmekas näide organisatsiooni ülesehitamisest tervikuna ja väärtuspõhiselt ning koostöös erinevate osapooltega.
Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas Saaremaa Gümnaasiumit „Hea kooli teerajaja" tiitliga programmis „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2021". Selle tiitli ja logoga tunnustakse kooli, mis teeb kogu organisatsiooni arendamisel väärtuspõhist tööd, pöörates tähelepanu iga õpilase individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.
Kool lähtus juba õpetajate valikul põhimõttest, et „võimalusterohke tuleviku vundamendiks on inimlikkus, uudishimu ja koosloome". Kool peab oluliseks, et nii õpetajad kui õpilased oleksid hoitud, toetatud ja tunnustatud. Väärtuste mõtestamise käigus on jõutud arusaamisele, kuidas luua kool, kus kõik tahavad käia, olla ja õppida ning selle käigus toimuks ka mitmekülgne areng. Ühtne väärtusruum loob ideaalse koolikeskkonna.
Hoitud, toetatud ja tunnustatud õpetaja = hoitud, toetatud ja tunnustatud õpilane = hoitud, toetatud ja tunnustatud kool = õpilaste head tulemused = kooli head tulemused.
Saaremaa Gümnaasiumi Hea kooli meeskonnas sündis idee, mis muutis õpetajate toetamise ja tunnustamise oluliseks ka kogukondlikul tasandil. Koostöös Saaremaa valla haridus- ja noorsootöö oskonnaga käivitati ka igakuine tunnustamine „Kuu hariduslugu".
„Hea kool kui väärtuspõhine kool 2021" programmi läbisid ja muutust juhtisid Saaremaa Gümnaasiumis õpetajad Anni Haandi, Merje Tammai ja õppejuht Laura-Liisa Perova, kes oma tegevusega juhtisid õpetajate toetamise ja tunnustamise muutmist tõenduspõhiseks ja tähenduslikuks nii kogukondlikul kui ka kooli tasandil.
Lisaks sellele on nad Hea kooli õpikogukonnas hoogustanud õpetaja professionaalse arengu toetamist ja eneseanalüüsi, mida soodustab õpetaja kutse taotlemisprotsess. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
21. sajandi muutuv kool, elukestev õpe ja pidev arenguvajadus on oma väljakutsetega osa tänase ja tulevase õpetaja igapäevaelust. Õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on loodud kutsestandardid. Eesti Õpetajate Liit väljastas kahele Saaremaa Gümnaasiumi õpetajale – Laura-Liisa Perovale ja Anni Haandile – vanemõpetaja kutse.
November 2021
Novembri hariduslooks esitatud kandidaatide hulgast paistis enim silma Kärla Põhikooli päevakajaliste teemade nutiviktoriin „Teravad pliiatsid". Seda seetõttu, et kool püüdis oma tegemistesse kaasata laiemat kogukonda. Lisaks on viktoriin väga kutsuv viis õppimiseks.
Kärla Põhikooli õppedisainer-projektijuht Kaidi Liivas selgitas, et algse idee peale tuli matemaatikaõpetaja Anne Tõru, kes on tähele pannud, et õpilased ei ole kursis päevakajaliste uudistega. Just selliste uudistega oma maakonnast, riigist ja maailmast üldse, mida noored ja ka kooli töötajad võiksid teada.
Viktoriin toimub kooli saalis ja iga kord koostab küsimused erinev õpetaja. Kahooti veebikeskkonda, mida viktoriini läbiviimiseks kasutatakse, sisestab küsimused huvijuht Arnek Grubnik. „Võitja klass saab nädalaks enda kätte rändkarika, mille valmistas meie tehnoloogiaõpetaja Andrei Tšernobrovkin," ütles Liivas.
Pärast viktoriini toimumist jagatakse kooli linki Facebookis ja kutsutakse ka teisi koole viktoriinis osalema. Liivase sõnul saab pärast teha teatavaks, milline kool osalejate hulgast parimale tulemusele vastas.
Oktoober 2021
Esimeseks hariduslooks osutus Kuressaare Hariduse Kooli kuuajakiri ehk Kuressaare Hariduse Kooli lugude lugu.
Kuressaare Hariduse Kooli esitatud lugu paistis silma omanäolisuse ja uudsusega. Kool on liikunud päevakajalisest ajalehest sisulise ja mahuka ajakirjani. Lisaks koolisündmustele sisaldab ajakiri sisukaid lugusid ning kajastab kooli muutumislugu gümnaasiumist põhikooliks ja seda kõike asenduspindadel toimetades. Selles loos on põimunud palju lugusid ehk see on tõesti lugude lugu.
Kuressaare Hariduse Kooli direktor Viljar Aro sõnul on SÜG-il olnud oma iganädalane ajaleht alates 1. septembrist 1995, kuid Kuressaare Hariduse Kooliks kasvades ja kodulehe teisenedes tekkis vajadus muuta ka koolielu kajastamist. Nii ilmuski 1. novembril kooli esimene ajakirjanumber.
50-leheküljeline ajakiri on koolijuhi sõnul informeeriv ja analüüsiv – nii kiitev kui kritiseeriv, aga oma põhieesmärgilt eelkõige järgimist väärivaid mõtteid andev ja motiveeriv. Kooli kuuajakirja saab lugeda kooli kodulehelt.
Viimati uuendatud 10.10.2024
