Noortele mõeldud disain ja loosungid, mis lubavad „tiibu“ või „piiritut energiat“, loovad ohtliku illusiooni. Mõned uuemad tootjad lähevad veelgi kaugemale, nimetades kofeiinirikkaid jooke pehmendavalt „energiaveeks“, justkui oleks tegu tervisliku valikuga.
Teaduslikult on tõestatud, et suur kofeiini, suhkru ja lisaainete kogus kahjustab kasvavat organismi. Ometi on need joogid Eestis alaealistele kergesti kättesaadavad. Eestis ei ole alaealistele kofeiini-, tauriini- ja guaraanasuguseid erguteid sisaldavate jookide müük keelatud. Küsimus pole ainult terviseriskides, vaid ka selles, millise sõnumi me noortele anname: kas energiajook on igapäevane normaalsus või tervist ohustav toode, mida tuleb vältida?
Jook, mis lõhub noore keha
Energiajookides sisalduv kofeiin on üks peamisi põhjuseid, miks nende tarbimine noorte seas on probleemne. Kui täiskasvanu organism suudab teatud kogust kofeiini taluda, siis lapse või teismelise keha reageerib sellele märksa tugevamalt. Südamekloppimine, unetus, ärevushood, peavalud ja isegi südamerütmihäired on sümptomid, mida arstid on täheldanud juba üsna väikeste koguste tarbimisel. Lisaks kofeiinile sisaldavad energiajoogid sageli ülemäära palju suhkrut, mis koormab ainevahetust ja suurendab riski näiteks ülekaalu ja/või diabeedi tekkeks.
Ei tasu unustada ka psühholoogilist mõju. Suur suhkrukogus tõstab lühiajaliselt veresuhkrut ja kukutab selle siis järsult, mille tagajärjel tekib väsimus, ärrituvus ja soov uue energiajoogi järele. Lapsed ja noored võivad harjuda energiajooke seostama kiire energia ja parema keskendumisvõimega, kuigi tegelikult järgneb sellele sageli väsimuse ja kurnatuse laine. Energiajook ei anna tegelikult energiat. Nii võib kujuneda varajane sõltuvus – mitte ainult kofeiinist, vaid ka harjumusest probleemide lahendamisel hoopis kunstlikule stimulatsioonile tugineda.
Reklaami mõju ja sotsiaalne surve
Energiajoogid on turunduslikult kavalalt üles ehitatud: erksad värvid, sportlikud ja adrenaliinirohked kujundid, kampaaniad. Kui lisada siia juurde veel sõpruskondlik surve „kõik joovad”, on tulemus üsna etteaimatav.
On lausa küüniline, et samal ajal, kui arstid hoiatavad energiajookide ohtude eest, reklaamitakse neid kui hädavajalikku osa „aktiivsest eluviisist“. Siin tekibki küsimus: miks on ühiskond lubanud, et energiajooke müüakse lastele sama kergelt nagu vett? Kui alkohol ja tubakas on ammu piirangute all, miks ei võiks sama kehtida energiajookide puhul, mille kahjulikkus noorte organismile on teaduslikult kinnitatud?
Vanemate roll
Lapsevanemad on esimesed, kes saavad ja peavad sekkuma. Kahjuks leidub vanemaid, kes alahindavad energiajookide mõju või leiavad, et „üks purk ei tee midagi halba“. Tegelikult teeb. Lapsele peaks varakult selgitama, miks need joogid on kahjulikud ning pakkuma alternatiive. Samuti peavad vanemad ise olema eeskujuks, kui ema või isa tarbib iga päev energiajooki, siis ei saa eeldada, et laps sellest hoidub.
Haridusasutuste, spordihoonete ja noortekeskuste roll
Olulist rolli laste ja noorte tervislike valikute kujundamisel mängivad haridusasutused, spordihooned ja noortekeskused. Kui haridusasutuse või spordihoone puhvetist saab energiajooke probleemideta osta, on keeruline lastelt ja noortelt nende vältimist nõuda. Sama oluline on õpetajate, treenerite ja noortekeskuste töötajate eeskuju.
Kaupluste vastutus
Kaubandusettevõtted ei saa vastutust täielikult tarbijatele lükata. Kui ühiskonnas on arusaam, et energiajookide müük alaealistele on vastutustundetu, siis peavad kauplused seda ka järgima. Mitmes Euroopa riigis, näiteks Lätis ja Leedus, on energiajookide müük alaealistele juba seadusega keelatud. Eestis on seadusemuudatuse tegemine endiselt arutlusel. Küsimus pole ainult seaduses, vaid hoiakus: kas me näeme last kui inimest, keda tuleb kaitsta, või kui tarbijat, kellelt saab juba varakult kasumit teenida? Kuid seni, kuni riiklikke piiranguid pole, võiksid kõik poeketid järgida „Energiajookide turustamise head tava“, mille on koostanud põllumajandusministeerium, tervise arengu instituut, veterinaar- ja toiduamet ning tarbijakaitseamet. Hea tava kohaselt võib müügikoht keelduda energiajoogi ja sarnase toidu müümisest alaealistele (kuni 18-aastased).
Ühiskondlik hoiak
Energiajookide probleem ei saa olla ainult üksikute perede, lasteasutuste või kaupluste mure. See on ühiskondlik küsimus. Kui me ühiselt ei tunnista, et energiajookide tarbimine alaealiste seas on oht, saadame lastele vaikimisi sõnumi, et see on normaalne. Kuid see ei ole normaalne!
Seepärast peaks riik astuma järgmise sammu ja kehtestama energiajookide müügipiirangu alaealistele. See oleks selge ja ühene sõnum, et lapsed ja noored ei pea olema tootjate kasumijanu ohvrid ega riskima oma tervisega.
