Igal talvel on paljud kortermajade elanikud hädas naabritega, kes oma tühjana seisvaid kortereid ei küta. Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäranis talvekuudel on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud ning võib tekkida hallitus. Arvestada tuleb sellega, et ei kannata ainult kütmata korteri lähinaabrid, tegelikult kahjustab selline olukord kõikide korterelamu korteriomanike kinnisvara tehnilist seisukorda.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
Siseõhu temperatuur ei tohi olla alla 18 °C
Mis puutub korterisisest temperatuuri, siis reguleerib seda tänasel päeval kõige konkreetsemalt majandus- ja taristuministri määrus, mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 0C. Autonoomsete küttekehadega kortermajades peab siseõhu temperatuur olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.
Mida teha siis, kui korteriomanik neid reegleid ei täida? Põhjuseid, miks naaberkorter külm on, võib olla erinevaid – näiteks termostaat on maha keeratud, aken on lahti ununenud, tugev tuul, küttesüsteemi rike. Kui majas on korter kütmata jäetud, tuleb ühistul korteriomanik kiiremas korras üles otsida ja nõuda, et ta seaduses sätestatud kohustusi täidaks ehk siis kütte sisse lülitaks ja/või muud põhjused, miks korter külm on, kõrvaldaks.
Sundvõõrandamine võib olla kulukas
Kui miski muu enam tulemusi ei anna, on korteriühistul võimalik kasutada äärmuslikku meedet ning otsustada üldkoosolekul korteri sundvõõrandamine. See otsus peab olema aga väga põhjalikult kaalutud. Järgneda võib pikk ning kulukas kohtuvaidlus, kus tõendamiskohustus lasub kahju saanud korteri omanikul.
Kortermaja juures vajab asjatundlikku majandamist tervik, millest nö pildi ettesaamiseks ja majanduskava koostamiseks on vaja omada tänapäevast insenerteavet, koos pikaajalise praktilise ehitamise ja remondikogemusega. Iga korteriühistu liige peaks olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks. Kahjuks on inimesi, kes arvavad, et kui tema elab oma korteris kõigest mõnel kuul, siis ülejäänud ajal tehtavad kulutused justkui tema kohta ei käi. Samas hästi hoitud ja toimiv maja on kõigi korteriomanike huvides.
Meelespea ohutuks küttehooajaks
Peatselt on õues taas külmakraadid ja aeg ahju või pliidi alla tuli teha.
Kütteperioodile vastu minnes ärge unustage küttesüsteeme puhastada vähemalt kord aastas, et ei tekiks tahma- või pigipõlemise ohtu. Korter-, rida- ja paarismajades peavad kutselised korstnapühkijad käima igal aastal. Eramaja omanik võib oma maja korstnat ka ise pühkida, kuid vähemalt kord 5 aasta jooksul peab seda puhastama ja kontrollima kutseline korstnapühkija.
Eramaja küttesüsteeme võib hooldada iga tasemega korstnapühkija, kuid kortermajas vaid spetsialist, kellel on korstnapühkija tase 4 või korstnapühkija-meister tase 5 kutsetunnistus.
Kortermajas võib pottsepatöid teha üksnes kutsetunnistusega meister, eramajas võib seda teha ka omanik ise. Kutsetunnistus tagab korstnapühkijate ja pottseppade tööle garantii ning samuti võtab seda arvesse ka kindlustus.
Vastava kvalifikatsiooniga korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmed on leitavad Päästeameti ohutusportaalist ohutusportaal.paasteamet.ee/kuttesusteem (teenusepakkujad). Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida ka aadressil: www.kutseregister.ee.
Kütmise nõuanded
- Vältige üle kütmist – kui ühest ahjutäiest ei piisa, kütke ahju võimalusel kaks korda: üks kord hommikul ja teine kord õhtul.
- Eelistage kütmisel kuivemaid puid, kuna need tekitavad vähem tahma, mis võib süttida.
- Pöörake tähelepanu, kui korstna tõmme halveneb ja ahi hakkab suitsu sisse ajama, sest see on märk sellest, et küttesüsteem vajab uuesti puhastamist.
- Siiber peab kütmisel olema alati täielikult avatud, et ei takistaks tõmmet ja kui tundub, et tõmme on liiga tugev, saab seda reguleerida pliidi alumise uksega, mitte siibriga.
- Enne siibri kinni panemist segage põlemisjäägid korralikult läbi ja sulgege siiber alles siis, kui söed on kustunud.
- Kütmise ajal on soovitatav tuba tuulutada, sest toas olev värske õhk soojeneb paremini kui vana õhk.
- Ahjudes ja pliitides on kütmiseks parim must või valge lepp, millest mustal lepal on kütteväärtus kõige suurem. Keskküttekateldes on hea kasutada kaske ja saart.
- Puidubrikett annab küll kõva kuumust, kuid lõhub šamottkivist pliite, ahjusid ning kaminaid. Vajadusel võib puitbriketti kasutada keskküttekateldes või valmis metallpliitide kütmiseks.
- Vältige kilekottide, piimapakkide ja muu prügi põletamist, kuna see rikub ja lõhub lõõre.
