9. novembrist 10. detsembrini 2023 viisime kohalike elanike seas läbi küsitluse, milles oli võimalik ideekorje kaardile ära märkida rannikualad, mida kasutatakse. Vastuseid tuli kokku 182. Küsitluse eesmärk oli koguda rannikuala kasutusmustri teavet: näha, kus ja millisel viisil pääseb kallasrajale ja mida mere ääres harrastatakse. Kogutud teave on uue üldplaneeringu ja Baltic Sea2Landi projekti elluviimise alusmaterjal.
Põhja-Saaremaa: Kihelkonna, Mustjala, Leisi, Orissaare
Kihelkonna piirkond: Abaja lahe kaldal harrastatakse kalapüüki, suplemist, uisutamist, paadiga sõitmist ja jalutamist. Kiirassaare lahes käiakse valdavalt suplemas, kalastamas, jääl liikumas ja paadiga merel. Küsitluse järgi minnakse randa sõidukiga.
Tagalahe liivarandadel käiakse suplemas, päikest võtmas ning rannikualale liigutakse nii sõidukiga kui ka minnakse jalgsi. Küsitlusest selgub, et Lõuka ja Kugalepa lahe piirkonnas on ligipääsud maaomanike poolt valdavalt suletud ning ligipääs rannikualale on raskendatud. Nendes piirkondades on suur huvi kalapüüki harrastada.
Leisi ja Orissaare piirkonnas minnakse rannikualale nii jalgsi kui ka sõidetakse. Valdavalt minnakse rannikualale, et supelda, looduskaunites kohtades jalutada, piknikut pidada, purjetada ja teisi veespordialasid harrastada.
Ida-Saaremaa: Pöide, Laimjala, Valjala, Pihtla
Lõuna- ja idakagukandis on valdavalt madalad, üleujutatavad, soostunud ja roostunud alad. Raskesti ligipääsetava rannaga, puutumatu loodusega maastikuväärtusega alad, sopistunud merejoone ja rohkete lahtedega. Nende maastikuomapära tõttu tuli küsitlusest välja, et nendes piirkondades on vähem ujumis- ja kalastuskohti.
Lääne-Saaremaa: Lümanda, Salme, Torgu, Nasva
Lääneloode- ja -edelapiirkonnas on valdavalt väärtuslikud maastikud, palju riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puhkekohti ja matkaradasid, miljööväärtuslikke alasid ja avatud merevaateid. Küsitluse järgi käiakse Lümandas Pilguse lahe ääres ja Pihtla rannas. Kallasrajale liigutakse enamasti jalgsi. Rannikualale minnakse, et kalastada, matkata, käia ujumas, mereadrut korjata ja paadiga sõita.
Rannikualale liigutakse vastavalt eesmärgile kas jalgsi või autoga. Salme piirkonnas on ära märgitud Möldri lõpp ja Labuna rand. Rannikualale sõidetakse mööda päranditeed autoga ja hiljem minnakse jalgsi mere äärde. Rannikualale minnakse, et supelda ja harrastada veesporti, sealhulgas tuli küsitluses esile mereturism.
Küsitlusest tuli välja, et Torgu piirkonnas on juurdepääsud kallasrajale pigem läänekaldal ning liigutakse vastavalt eesmärgile kas jalgsi või autoga. Idakaldal külastatakse Mõntu erasadamat ja Kaavi paadisadamat. Mere äärde minnakse, et supelda, jalutada looduskaunites kohtades, käia seenel ja marjul ning kalastada.
Nasva piirkonnas on ära märgitud hooajaline harrastus: kalapüük, mootorpaadiga sõitmine, purjesport, suplemine ja jalutamine. Rannikualale minnakse peamiselt jalgsi.
Saaremaa vald tänab kõiki küsitlusele vastanuid!
Viimati uuendatud 27.02.2024
